Ärimees Rein Kilgi laos ootab restaureerimist kahe sajandi vanune tahvelklaver, mille on arvatavasti valmistanud Ammende suguvõsasse kuulunud Christian Ludwig Ammende.
Haruldane klaver leiab tulevikus kodu Pärnus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kilk loodab ajaloolise pilli tulevaks suveks korda teha ja Ammende villasse vaatamiseks välja panna.
“Üheksakümnendatel Ammende villat taastades otsisime esemeid, mis on nende suguvõsaga seotud. Leidsime palju asju, mida vahel eksponeerime, näiteks fotod suguvõsast, mille paneme Ammende seintele siis, kui pole näitust,” selgitas Kilk. “Ka kunagistelt Ammende teenijatelt saime asju, mida perekond on neile kinkinud. Klaveri ostsin ühelt vanakraamikaupmehelt.”
Leid oli üllatav
Ärimehe jutu järgi oli tahvelklaveri leidmine tema jaoks üllatav, kuid järele mõeldes on selles oma loogika, sest Saksamaalt tulnud Ammended olid esmalt käsitöölised ja tõid Pärnusse kolides kaasa oskusteabe, mille üks osa on klaverivalmistamine.
19. sajandi algusest pärineva tahvelklaveri on oletatavalt valmistanud Christian Ludwig Am-mende, kes Kilgi teada oli esimene Pärnusse elama tulnud Ammende.
Eesti rahvusliku klaverimuuseumi juhataja helilooja Alo Põldmäe ei suutnud oma vaimustust varjata, kui rääkis Kilgi laos Tartus kolmapäeval üle vaadatud vanast tahvelklaverist.
Selle ilmumisega asjatundja vaatevälja on Eesti klaveriehituslinnade Tallinna, Tartu, Kuressaare ja Valga kõrvale kerkinud nüüd Pärnu.
Laenuks muuseumile
“Eestis on olnud üllatavalt palju klaverivabrikuid,” ütles Kilk. “Eestis pidi olema väga palju oskusteavet, et klavereid valmistada, aga ka klientuuri, kes neid ostaks.” Teadaolevalt oli Eestis varemalt 61 klaveritehast.
Ehkki praegu seisab ajalooline klaver jõude, on Kilgil plaan see enne järgmist suvehooaega restaureerida lasta ja panna vaatamiseks Ammende villasse.
“On tõenäoline, et klaver saab kodu Ammendes ja annan teda näituse ajaks klaverimuuseumile kasutada, sest see on osa Eesti kultuuriloost,” kinnitas Kilk. “Küll näitame kõigepealt muuseumis klaveri praegust olukorda ja siis asume restaureerimise kallale.”
Kilgi jutu järgi on muusikariista korpus hästi säilinud ja restaureeritav.
Enam küsimusi tekitab klaveri mängukorda saamine, mis eeldab sisu välja vahetamist, kuid selleks tuleb muinsuskaitseametiga sobiva metoodika osas kokkuleppele jõuda.