Eksperdid hindavad viimaste loendustulemuste põhjal hallhüljeste arvukuse Eesti vetes küllalt heaks, et lubada neid küttida väikeses mahus.
Ministeerium lubab piiratud mahus hallhülgeid küttida
19. november 2014, 10:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnumaal on hülgeküttimist soovinud eelkõige Kihnu saare elanikud ja leidnud, et väikses mahus peaks kultuurilise eripära säilimiseks hülgeid küttima.
Keskkonnaministeerium andis selleks võimaluse, kinnitades hallhülge kaitse tegevuskava, jahieeskirja ning seiret reguleeriva määruse. Kõige varem on küttimine võimalik 2015. aasta kevadest, kui on olemas seireandmed 2014. aasta kohta, teatas keskkonnaministeerium.
Hallhülljeste arv on viimaste aastatega pidevalt kasvanud, seetõttu arvati hallhüljes 2010. aastal teisest kolmanda kaitsekategooria liigiks. Kolmanda kaitsekategooria liike võib eriloa alusel arvukuse piiramiseks küttida. 2013. aastal kehtima hakanud jahiseaduses lisati hüljes kütitavate suurulukite hulka.
Hüljeste olukorra kaardistamiseks koostasid eksperdid seiretulemustele tuginedes põhjaliku hallhülge kaitse tegevuskava. Hallhülge küttimist arutati tänavu oktoobri alguses keskkonnaministeeriumi jahindusnõukogus. „On oluline rõhutada, et hallhüljeste küttimine on võimalik ainult väikeses mahus ja eeldusel, et nende arvukus püsib kõrgel tasemel. Küttimine ei tohi nende populatsiooni ohustada,“ ütles keskkonnaminister Mati Raidma.
Kavas on olulise tegevusena välja toodud riiklik hallhüljeste seire. „Hallhülge kaitse tegevuskava keskne põhimõte on kaitse ja kasutuse korraldamine, lähtudes asurkonna seisundist. Tegevuse sisu on otseselt seotud asurkonna suuruse ja selle muutusega ajas. Küttimise lubamisel on oluline teadmine, et Rootsis, Soomes ja Ahvenamaal on hallhüljeste küttimine lubatud,“ selgitas Raidma.
Läänemere hallhülge asurkond on viimase loenduse andmetel vähemalt 24 000 isendit. Kümme aastat varem ehk aastal 2001 hinnati hallhülge populatsiooniks veidi üle 10 000 looma. Eesti vetes elab neist üle 4000.
Küttimismahu määramiseks väljastab keskkonnaagentuur igal aastal seireandmete põhjal koostatud soovitused, kus ja kui mitu isendit võib küttida. Hallhülge tegevuskava järgi on esimesel jahiaastal võimalik küttida üks protsent eelmisel aastal loendatud hallhüljestest. Järgmisel aastal vaadatakse number seireandmete tulemusel üle. Samasuguse soovituse on andnud Eesti terioloogiaselts.
Jahiperiood ei tohi kattuda hallhüljeste sigimisajaga. Küttimine on võimalik 15. aprillist 31. detsembrini.
Hallhülgeid tohib küttida ainult jahiloa alusel selline jahimees, kel on kehtiv jahitunnistus ja läbitud laskekatse. Samuti on jahimees kohustatud edasisteks uuringuteks esitama kütitud ulukitelt bioproovid. See omakorda aitab teadlastel hinnata hüljeste vanust, sugu ja tervist.
Hallhüljes on Läänemere suurim hülgeliik, kelle täiskasvanud isendid võivad kaaluda üle 200 kilogrammi ja olla üle 2,5 meetri pikad. Eesti hallhülged moodustavad sama populatsiooni Rootsis ja Soomes elavate loomadega. Soomes alustati hülgejahti aastal 1997, Ahvenamaal 2000. ja Rootsis 2001. aastal.