Konkreetset teemat tuleks käsitleda natuke laiemas kontekstis, sest vältimatu päästetöö ja operatiivabi korraldamine väikesaartel on probleemne Eestis ja maailmaski.
Kommentaar: Ametkondade tegevus vajab koordineerimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu maakonnas on 177 saart ja laidu. Neist kaks alaliselt asustatut – Kihnu 630 ja Manija 44 elanikuga – on Pärnu haigla teeninduspiirkond. Ühtlasi abistab Pärnu kiirabi Saare maakonna Ruhnu saare 56 elanikku. Ja muidugi kõiki saarte külastajaid.
Vältimatu operatiivabi ja päästetööde korraldus jaguneb ministeeriumide allasutuste ja ametite vahel, ametkondade koostöö koordineerimises võib esineda probleeme. Olukorda komplitseerib see, et inimestel ja vahel isegi kohalikel omavalitsustel puudub selge teadmine, kuidas asjad käivad. On kahetsusväärne, et pahameel teadmatusest ning esinevate tõrgete pärast langeb ülekohtuselt kiirabile. Kiirabi vastutab terviseametiga sõlmitud halduslepingu alusel erakorralise vältimatu haiglaeelse meditsiiniabi osutamise eest, tagades brigaadide olemasolu, kiirabimasina, selle valmisoleku ning nõutud ajaga kohalesõidu ja abi andmise.
Vältimatu meditsiiniabi saartel on korraldatud nii, et hädaabikõne võtab vastu number 112 (see on häirekeskus, mis on siseministeeriumi haldusalas), mis töötleb kutse ja edastab selle vajadusel kiirabibrigaadile. Kihnu saarelt tuleva kutse puhul võtab keskuse dispetšer ühendust saare perearstiga, kes hindab olukorda. Kui ta leiab, et patsient on tarvis toimetada haiglasse, viiakse patsient autoga praamile. Kui on erakorraline situatsioon, aktiveerib dispetšer piirivalve lennusalga kopteri, mis kaasab Põhja-Eesti regionaalhaigla meedikud ja lendab saarele. Paralleelselt konsulteerib häirekeskuse arst abivajajat, annab juhtnööre.
Kihnu perearst, vallavalitsus ja päästeamet on sõlminud omavahelise tegevuse kokkuleppe. Pärnu kiirabi saab vaid korralduse minna patsiendile vastu kas Munalaidu või Pärnu sadamasse (harva lennuväljale), kust haige sõidutatakse haiglasse.
Päästeameti, omavalitsuse, politsei ja piirivalvega oleme kordi koos istunud, püüdes leida parimaid lahendusi. Näiteks Pärnust Kihnu saamiseks suvekuudel on pakkunud veepolitsei oma kaatrit, mis peale kiirabibrigaadi võimaldab paigutada patsiendi meedikute juurde. Seega ei saa öelda, et lahendusi ei otsitaks.
Oleme jõu ja nõuga aidanud Kihnu kiirabiauto varustuse komplekteerimisel, samuti saab Kihnu perearst konsulteerida nii meie kiirabi kui erakorralise meditsiiniosakonna valvearstiga. Enamaks Pärnu haiglal võimalused puuduvad.
Väikesaarte probleemid on lahendatavad vaid riiklikult. Eeskätt on selleks vaja lisaraha ja paremat ametkondade vahelist koordineerimist. Oluline on teavitustöö, eriti omavalitsustes.
Üllatav on Kihnu vallast patsientide üleveo eest arvete esitamine Pärnu haigla kiirabile. Sama ootus patsientide transpordikulude katmiseks võiks ju tekkida igal omavalitsusel. Kiirabi rahastab riik maksumaksja rahast, järelevalvet teeb terviseamet ning halduslepinguga mitte ette nähtud kulutusi teha ei tohi. Oleme teinud terviseametile ettepaneku muuta halduslepingut kõnealuses punktis ja positiivse vastuse korral aktseptime loomulikult ka Kihnu valla esitatud arveid patsientide üleveokulude kohta.
Perearsti kättesaadavus Kihnus (ja Ruhnuski) võib osutuda probleemiks. Pärnu linnaski terendab perearstide puudus. Pärnu haigla ega selle kiirabi ei osuta perearstiteenust. Oleme aidanud patsiente sellega, et haigla valvearstid ning erakorralise meditsiiniabi arstid teevad töövälisel ajal üsna suures mahus perearstitööd. Haigla eriarstid on käinud Kihnus tööväljasõitudel. Siingi peitub lahendus riigi, maavalitsuste ja omavalitsuste koostöös ja lisaressursside kaasamises.