Veerand sajandit tagasi võtsid pärnakad raekojas võimu

Esimese volikogu pildil on (esimene rida) Margus Tammekivi, Helga Koger, Vaike Aller, Uno Mirme, (teine rida) Rein Raie, Eduard Rajari, Mati Saar, Jüri Tenson, Endel Veinpalu, Mati Tambur, Jüri Kukk, (kolmas rida) Teet Roosaar, Urmas Lekk, Jakob Tõnissoo, Aleksander Kask, Vello Tarem, Johannes Kass, Peeter Kallakas, Arvi Hallik, Vladimir Klevtsov, Ahti Kõo, Jaan Põlma, Matti Vaga, Tõnu Tõniste, Kalju Põldots, Märt Nael, Vello Järvesalu, Enn Hallik ja Uno Koort. Fotolt puuduvad Asso Kommer, Jane Mets, Rein Tohv, Juhan Liiv, Jaan Somer, Adu Lee, Ingo Normet, Mati Kuusk, Ervin Vilepill ja Aleksei Duginets. Foto: Erakogu

Kolmapäeval möödub veerandsada aastat päevast, mil Eestis toimusid esimesed sõjajärgsed peaaegu vabad valimised. Nõukogude armeel õnnestus Pärnu volikogusse küll sõjaväelennuvälja ülem sokutada, ent ülejäänud 38 volinikku esindasid tõesti valijaid.

Enne seda toimus laulev revolutsioon rahvaliikumiste tasandil. Esimeseks suuremaks kohalikuks meeleavalduseks võib pidada 1987. aasta oktoobris Pärnu Alevi kalmistul vabadussõja mälestusmärgi asukohas toimunud rahvakogunemist, mille järel paarsada inimest raekoja ette marssis. Miilitsate kaitse all raekoja aknast inimestele esinenud Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) Pärnu linnakomitee esimesel sekretäril Kersti Reil oli tükk tegemist, et rahvast rahustada.

11. aprillil 1987 asutas 11 inimest Pärnu muuseumi saalis Pärnu muinsuskaitse klubi, sama aasta augustis loodi Pärnus Angerja 2a elanud Tiit Madissoni eestvedamisel Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp (MRP-AEG). 1988. aasta 12. aprillil sündis inseneride majas IME (isemajandava Eesti) Pärnu toetusrühm, 16. mail eri asutustes ja ettevõtetes tekkinud Rahvarinde tugirühmadest Rahvarinde Pärnu initsiatiivrühm.