Tasane multitalent Aksel Laul ehk lugu sellest, kuidas miski siin ilmas pole vist päris juhuslik

Foto: Urmas Luik

Hiljuti pidas 90. sünnipäeva mees, kellest Pärnumaa spordirahvas arvab palju teadvat. Ei tea ühti. Aga võiks.

Aksel elab endiselt prillikivina (vahemärkus – kas teab keegi, mis on prillikivi?) korras kodumajas Oja tänaval, tal on õnn veeta vanaduspäevi koos abikaasa Elleni ja tütrega, aga ta on vaatamata kehvaks jäänud jalgadele ka ise tubli. Lõikab poole tunni kaupa õues puid, sõidab autoga, ei nurise väga nägemise ega kuulmise üle. Mälu on erk, mõnus huumorisoon alles.

Lauli Akslit, nagu Pärnumaa spordiinimesed teda üle poole sajandi kutsuvad, teatakse eelkõige kui omaaegset Eesti meistrit pikamaajooksudes, kergejõustikutreenerit, spordijuhti ja pimedate ühingu Pärnu kombinaadi kauaaegset treenerit.