Üks tulusamaid ettevõtlusvorme on prügivedu. Ega see töö maailmas muidu sageli maffia kontrollitavate ettevõtete käes ole. Prügimajanduses pööritatakse suuri summasid, eriti seal, kus käideldakse sekundaarset toorainet.
Juhtkiri: Prügikähmlus
4. september 2010, 09:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis kohustab seadus kohalikke omavalitsusi korraldama jäätmeveokonkursse. Pakkumisdokumentidest vaidlemisväärse leidmiseks on kõigil prügifirmadel ametis vilunud juristid ja piisab pisemastki põhjusest, et kohtuveskid taas tööle lükata.
Jäätmeveokonkursside tulemusi vaidlustatakse kohtus vähimagi piinlikkusepunata ja teadlikult kohalike inimeste huve eirates. Ilmselt peavad siin sekkuma seadusandjad. Kui Eestis otsustatakse jätkata senisel viisil, tuleb kehtestada seaduslikud piirangud lõpmatule kohtus vaidlustamisele.
Teine variant oleks lasta prügimajandus täielikult vabaturuvoolu: iga konteineriomanik otsustab ise, milliselt prügivedajalt teenust tellib. Mis juhtuks aga Pärnus siis, kui näiteks Ragn-Sells kuulutaks avalikult, et hakkabki prügiveoteenust uuest aastast pakkuma nende hindadega, millega võitis korraldatud jäätmeveo pakkumise? Ilmselt kaaluksid ülejäänud firmad sanktsioone, aga mida nad reaalselt saaksid teha, kui kliendid madalama hinnaga teenuse pakkuja juurde lähevad? Neli aastat on prügivedajad solgutanud Pärnu linnavalitsust, nagu ise tahavad. Sellele tuleb teha lõpp.
Nagu öeldakse: saatan peitub detailides. Pärnu Postimehe meelest on väga põnev pakkumine tühjendada vanapaberi- ja kartongikonteinereid ning vedada biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid ühe sendi eest. Kui selline võimalus jõustuks näiteks lehtede langemise ajaks, oleks kena. Ent mis juhtuks selle sendiga järgmisel aastal? 15,6466kordne hinnatõus vaevalt kedagi rõõmustaks.