Pea kümme aastat Pärnu linnale kuuluvat taastusravikeskust Estonia juhtinud ekslinnapeale Vello Järvesalule sai saatuslikuks karistamatuse tunne, sest keegi tema tegevust ei kontrollinud.
Järvesalu ajas Estonia ja oma rahakoti segi
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
8. september 2010, 08:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamiku ajast, kui Järvesalu Estoniat juhtis, oli Pärnus võimul Reformierakond. Järvesalu kuulus erakonna Pärnu kõige olulisemate liikmete hulka, eelmine võimuliit valis ta koalitsiooninõukogu esimeheks.
Läinud aastal valiti Järvesalu Pärnu linnavolikogusse, kus ta praegu on oma tegevuse peatanud.
Tütre keeltekooli arved maksis Estonia
Uurijad on tuvastanud, et 2007. aasta suvest 2008. aasta sügiseni omastas Järvesalu 51 973 krooni Estonia vara, kasutades seda isiklike kulutuste tegemiseks.
Süüdistusaktis on seitse omastamise episoodi, muu hulgas kahe arve võltsimine.
MTÜ Keeltemaja Tallinna keeltekooli sekretär-kassapidaja Rutt Laende on Pärnu Postimehele rääkinud, et 2007. aastal õppis Vello Järvesalu tütar Liina Järvesalu nende juures soome ja 2008. aastal vene keelt. Liina Järvesalu 7780kroonise soome keele õppimise arve tasus Estonia, vene keele õppimise 5301kroonisest arvest 2790 krooni Estonia ja ülejäänu Vello Järvesalu.
Toimetuse andmetel ongi need kaks arvet dokumendid, mille võltsimises Järvesalu kahtlustatakse. Ülejäänud omastamissüüdistused on seotud enda autole bensiini ostmise, oma auto remontimise ja muude Järvesalu isiklike kulutustega.
Tunduvalt suuremat kahju tekitas Järvesalu kiindumine Estonia majas töötanud juuksurisse Veronika Jürimäesse. Estonia basseini- ja saunakompleksis ehitustöid juhtinud aktsiaseltsi Oma Ehitaja projektijuhti Raivo Fridolini süüdistatakse selles, et ta kasutas Oma Ehitaja vara enda ja Järvesalu naistuttava Jürimäe maja renoveerimiseks.
Süüdistuse järgi kandis Fridolin veidi üle 780 000 krooni Estonia basseini- ja saunakompleksi kuludesse, kuid tegelikult kasutati seda raha Jürimäe maja renoveerimiseks. Järvesalu oli süüdistuse järgi isik, kes Fridolini kuriteole kihutas.
Oma Ehitaja ei jõudnud kahju osas kokkuleppele
Eile üritati kohtuasja lahendada kokkuleppemenetlusega, mille eeldus on, et kahju kannatanud Oma Ehitajal ja Estonial pole Järvesalu ega Fridolini vastu pretensioone. Oma Ehitajaga kohtualused kokkuleppele ei jõudnud, Estonia 51 973kroonise nõude lubas Järvesalu tasuda.
Oma Ehitaja ja kohtualuste läbirääkimised jätkuvad täna, ühtlasi teeb kohus algust üldmenetlusega. Algab Järvesalu ja Fridolini tegevuse kohtulik uurimine, seni pole kumbki end süüdi tunnistanud.
Karistusseadustik näeb suures ulatuses omastamise eest ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, dokumendi võltsimise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse ning võltsitud dokumendi kasutamise eest rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Ringkonnaprokurör Elle Keemani sõnutsi ei jõudnud ta eilsetel kokkuleppemenetluse läbirääkimistel karistuse küsimiseni, sest esmalt peavad kannatanud kokkuleppemenetluseks nõusoleku andma.
Estonia nõuab osa lahkumishüvitisest
Taastusravikeskus Estonia nõuab Järvesalult tagasi osa lahkumishüvitisest, mida vahepeal Estoniat juhtinud Maarika Koch oma eelkäijale maksis. Läinud sügisel maksis Koch Estonia vara omastamises süüdistatavale Järvesalule lahkumishüvitiseks 783 947 krooni, millest 460 000 oli väidetavalt juhatuse liikme lepingust tulenev kümne kuu tasu, 319 765 krooni kasutamata jäänud 203 puhkusepäeva kompensatsioon ja 4181 krooni paari päeva palk.
Estonia soovib lahkumishüvitisest tagasi 460 000 krooni, pidades kümne kuupalga suuruse kompensatsiooni maksmist ebaõigeks. Kasutamata jäänud 203 puhkusepäeva eest makstud 319 765 krooni Estonia tagasi ei soovi.
Praegu Estoniat juhtiv Pärnu linnavolikogu esimees Cardo Remmel ütles eile hommikul, et Estonia soovib oma tsiviilnõude kriminaalasjaga liita. Keemani väitel pole see võimalik, sest lahkumishüvitis ei ole kriminaalasjaga seotud.
Kuigi Järvesalu on varem kriminaalkorras karistamata, pole see tal esimene kord uurijatega kokku puutuda. Prokuratuuri andmetel esitati Järvesalule aktsiaseltsiga Pärnutrükk seotud kriminaalasjas kahtlustus võltsitud dokumendi kasutamises ja kahele isikule dokumendi võltsimises.
Kriminaalmenetlus lõpetati kõigi suhtes oportuniteediga, kõigile kolmele määrati rahalised kohustused, samuti tuli neil tasuda kriminaalmenetluse kulud. Võltsitud dokumendi kasutamine leidis aset 2005. aastal, kriminaalasi lõpetati 2008. aasta sügisel.