Kuumarekordid ei ennusta külma talve

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ain Kallis.
Ain Kallis. Foto: PP

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) andmetel püstitas tänavune suvi Eestis selliseid kuumarekordeid, mida vähemalt 150 aastat pole siinmail esinenud.

Samal ajal sadas Kihnus kaks ja pool korda rohkem vihma kui tavaliselt.

Kolme suvekuu keskmine õhutemperatuur oli Eestis 18,1 kraadi. Pikaajaline eestimaiste suvede keskmine on 15,5 kraadi.

“Tähelepanuväärne oli tänavune suvekuumus kestusegi poolest,” ütles EMHI arendusosakonna peaspetsialist Ain Kallis. “Paarinädalane soojalaine saabus mai keskel, taandus 23. mail, tuli tagasi 31. mail ja pidas siis vastu 27. augustini.”

EMHI andmete järgi on Eesti meteoroloogiliste suvede (põhjapoolkeral juunist augustini) pingerida nüüd järgmine: 18,1 soojakraadi 2010. aastal, 17,9 kraadi 2002. aastal, 17,8 kraadi 1972. aastal, 17,4 kraadi 2005. ja 16,3 kraadi 1992. aastal.

Vihmagi tuli tänavu suvel päris palju: EMHI andmete järgi 254 millimeetrit, kusjuures pikaajaline Eesti keskmine on 208 millimeetrit.

Pärnumaal sadas tänavu kõige rohkem Kihnu saarel, kus tuli maha 362 millimeetri jagu vihmavett, mis teeb 232 protsenti tavaliste suvedega võrreldes.

“Nüüdseks võib lõppenuks lugeda klimaatilise suve, kui ööpäevane temperatuur on langenud püsivalt alla 13 kraadi,” ütles Kallis. “Tõsi, vahel saabub siiakanti meteoroloogilise ja klimaatilise suve järel kolmaski suvi – vananaistesuvi, mis on soojem aeg enne külmade tulekut.”

Missugune tuleb talv?

“Otsustage ise,” pakkus Kallis. “Põuastele ja kuumadele 1992. ja 1999. aastale järgnesid väga soojad talved, aga samasugusele 1939. aasta suvele väga külm talv. 1870. aasta suvi oli igati normaalne, aga sellele järgnenud talv oli rekordiliselt pakaseline.”
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles