Viimane lugu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jorma Kalevi Lehto.
Jorma Kalevi Lehto. Foto: PP

Kui ma läksin omal ajal 17aastase noorukina Soomest laia maailma seiklema, ei osanud ma aimata ega isegi unes näha, et kirjutan neid ridu, olles elanud 20 aastat Eesti-nimelises riigis ja ühes maailma kaunimas linnas Pärnus.

Kui vaatan ajas tagasi, näen, et need aastad on olnud väga vaheldusrikkad, ja parim, mille võin enesega oma sünnimaale tagasi pöördudes kaasa võtta, on mälestused nendest tuhandetest eestlastest, kellega olen tuttavaks saanud, ja need sajad sõbrad, kellele olen tänulik, et nad mind eneste hulka vastu võtsid, kuigi aeg-ajalt ja vahel ehk põhjusetagi liiga kriitiline olin. Te kõik elate mu südames.

Soovin tänada kõiki kultuuri-, spordi-, moto- ning teisigi organisatsioone ja seltse, mille töös olen saanud kaasa lüüa.

Armsad pärnakad, ärge lubage rahaahnetel poliitikutel oma ilusat linna ära rikkuda, las linn olla teie oma, mitte võltsvagade tõusiklike poliitikute mängumaa. Soovin teile kõigile nüüd, kui meie teed lahku lähevad, kõike paremat!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles