Lapsed lõid tudengite käe all värsse

Veste Roosaar
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapsed kogunesid tudengite käe all luulet looma.
Lapsed kogunesid tudengite käe all luulet looma. Foto: Anni Sinijärv

Pärnu keskraamatukokku laste luulehommikule “Luuleridade vahel peidus” kogunenud noored poeedid panid paberile hulga fantaasiarikkaid värsse, mille üksteisele siis ette kandsid.
 

Kuigi luulehommik oli mõeldud 9-11aastastele, ja selles vanuses huvilisi oli tulnud Pärnu ühisgümnaasiumist, Ülejõe gümnaasiumist ja vabakoolist, oli kõige noorem osaline viieaastane.

Luulehommiku ühte töötuba juhatanud luuletava jalgpalluri Roland Tambergi jutu järgi oli korraldajail mõte tekitada vaba õhkkond, mis looks eelduse loomingulisele vabadusele.

Lapsed õppisid ühiselt riimiloomise algteadmisi ja nagu nende noored õpetajad ütlesid, haarasid õpetatavat lennult. Tulevased värsisepad said naerda nii Contra luuletuste kui oma sellehommikuste õpetajate loomingu üle.

Luulehommikut korraldanud Anni Sinijärve ütlust mööda võtsid lapsed suure huviga vastu riimiloomise mängu, mille oli neile välja pakkunud räppmuusik ja luuletaja Pok. “Algul ülearugi distsiplineeritud koolilapsed tundsid end järjest vabamalt ja nii ei tahtnud riimuvate sõnade jada lõppeda,” kirjeldas Sinijärv.

Pärast õhinat tekitanud mängu jaguneti töötubadesse, kus lastel oli võimalus ise luulekunsti luua. Iga luuletaja-tudeng sai õpetada-juhendada viis last.

Töötubades võis salme luua nii individuaalselt kui kirjutada luuleread mitme peale kokku. “Kommi süües ja ühiselt mõtteid kogudes tuldi fantaasiarikaste luuleteemade peale,” rääkis Sinijärv. “Kes luuletas kommidest, kes õnnest, hallitanud kirsipuudest, kuule lendavast kassist, pimedatest öödest, ussikestest või telekanalitest ja loomulikult oli üks teema kool.”

Luuletused valmis, luges igaüks oma loomingu ette. Pesamuna vajas küll luuletuse kirjutamisel ja ettelugemisel juhendaja abi, kuid ühiselt saadi sellegagi hakkama.  

Isetegemislustist kantud luulehommikule kogunenud lapsed said diplomid, tunnustuseks loomingulisuse eest pileti Endla teatrilt või Mai kinolt ja eesti muusikute autogrammidega helikandjaid.

Projektijuht Anni Sinijärv hindab lugemisaastale pühendatud ettevõtmise õnnestunuks. “Tudengitest luuletajad andsid lastele vabaduse mõelda, millest süda ihkab,” ütles ta. “Lastele on vaja sellelaadseid üritusi – noored eeskujud julgustavad panema paberile oma mõtted ja olema loodu üle uhke.”

Sinijärv avaldas lootust, et laste luuleüritusi tuleb edaspidigi. “Kui on lapsi, kellel on natukenegi huvi luule vastu, aitame meie seda huvi mänguliselt suurendada,” lausus ta.   
 

TUMESINISED PÄEVAD
Jete-Miia, 5aastane

Päike paistab kõrgel,
lennuk lendab väga kõrgel.
...Lapsed õues mängivad,
südamed nüüd tantsivad.

Päike neile silma paistab,
paneb silmad kipitama.
Lendavad ka sitikad,
lastel pole pahaks seda panna.

Öökull ulub nagu hunt,
teistel hirm on siis,
öö on käes ja kuu paistab,
lapsed ammu magavad,
ema ammu unejutu ära lugenud.
 

VIHMAUSSID RAAMATUKOGUS
Grupitöö

Sügisel on lehed maas,
külmad ilmad Eestis taas.
Suur raamatukogu keset linna,
me kõik lähme täna sinna.
Seal riiulitel "Kääbikud"
öösel väljas ööbikud.

Raamatukogu uued külalised vihmaussid,
neid on täis kõik inimeste sussid.
Lapsed, emad, isad hirmust hüppavad
kuigi vihmaussid ainult magavad.
Nad siiski tarkust jagavad.
Sooja raamatusse poevad
ning neid siis vaikselt loevad.

Inimesed on usside peale vihased,
neil pingul on näolihased.
Kuid väiksed lapsed taipavad,
ja vihmausse aitavad.

Inimesed seda ei tea -
mis on ka hea -
vihmaussid soojas põranda all
ja neil on seal oma tall.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles