Kihnu, Vormsi ja Ruhnu vallavanem teavitasid Eesti saarte kogu (ESK) soovist luua kolme saarvalla ühendus ja viimasel üldkogul lõid kired nende kui separatistide ümber lõkkele.
Saarte kogu nimetas Kihnu vallavanemat separatistiks
4. juuli 2015, 10:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolm saarvalda tahavad tekitada valitsusele uue partneri, mis esindab nende huve paremini kui ESK ja suudab riigieelarvest arenguks rohkem raha välja kaubelda.
“Üldkogul jäi kõlama mõte, et kõigepealt peaksid kolme saarvalla juhid peeglisse vaatama ja endalt küsima, miks neil on probleeme oma kogukonna kaasamisega ja miks nad on loobunud oma maakonna omavalitsusliitudes osalemisest,” ütles ESK eestseisuse liige, Tõstamaa valla Manija saare külakeskuse juhataja Svea Aavik.
Pöördumises ESK üldkogu poole märgivad Kihnu vallavanem Ingvar Saare, Ruhnu vallavanem Jaan Urvet ja Vormsi vallavanem Tanel Viks, et saarte kogu ei esinda piisavalt väikesaarte huve.
Saarvaldade oma esindus
Lääne maakonda jääval 93 ruutkilomeetri suurusel Vormsil on ligikaudu 280 elanikku. Varem Pärnu maakonda, nüüd Saare maakonda jääval 12ruutkilomeetrisel Ruhnul on pea 60 elanikku ja Kihnust eraldab teda Liivi lahes 55 kilomeetri pikkune meretee.
“Saarvallad on valmis panustama väikesaarte ühendusse, aga sellisel juhul, kui teame, et iga selle ühenduse liige esindab mõnda väikesaarte organisatsiooni või muud sellist ühendust, mitte isiklikke huve,” selgitas Ingvar Saare, üks kolmest separatistist.
Saare sõnade kohaselt esindavad väikesaarte huve kõige laiahõlmalisemalt eelkõige kohalikud omavalitsused, kus on saarvallad või osa omavalitsusest on saar.
“Sellisel kujul saaksid ka omavalitsuste saarelised osad oma valdade sees enim tähelepanu, kuid meile olulisim on, et ühe laua taga oleksid saarte elukorralduse üle otsustajad, kes ka igapäevaselt tegelevad saareliste teemadega,” jätkas Kihnu vallavanem. “Keegi ei keela neil otsustajatel teha koostööd saare elanikega, et selgitada välja saarte seisukoht mingites küsimustes.”
ESK esindab kõiki püsiasustusega saari. Kolmiku eesmärk on liikuda edasi rõhutatult väikesaartele suunatud tegevustega ja nende arvates tuleb ühendada saarte eesmärgid senisest teistsuguses koostöös. Nad toovad välja Hiiumaa ja Saaremaa kui teistega võrreldes teistsugused saared.
Hääletab üks esindaja
MTÜ Eesti Saarte Kogu loodi 1992. aastal Muhus, liikmeid esindab 19 püsiasustusega saart.
Eraldumispüüdes süüdistatud kolmiku pöördumisele reageeris ESK asutajaliige ja kaastöökogu liige Maret Pank, kes tõdes, et ESK ei suuda saarte huve piisavalt kaitsta, kuid põhjus ei ole organisatsiooni liikmelisuses, vaid töötegijate puudumises. Ta küsis, mis segab saarvaldasid ja teisi võimalikke tegijaid seadma juhtimist ja asjaajamist kindlamatele alustele ning lõpetama tasuta tööd, mida organisatsiooni hingeshoidmise nimel on aastaid teinud pensionärid.
Pank viitas ESK põhikirjale, mille alusel saab, sõltumata liikmete arvust, üldkogul hääletada vaid üks esindaja igalt liikmessaarelt ja see peaks väikesaari rahuldama, sest liikmete arv ja saare suurus ei tule arvesse.
Üldkogul Väike-Pakril olid esindatud 15 saare kogukonnad. Päevateema oli haldusreform ning ümberkorralduste võimalikud tagajärjed saarvaldade ja saarelise osaga valdade arengule. Arutelust järeldus, et kohaliku otsustusõiguse ja vastutuse kadumine pärsib saartel kogukondade jätkusuutlikkust ning suurte ja kiirete liitumiste asemel tuleks maakondades lähtuda kahetasandilisest omavalitsuskorraldusest.
ESK liikmetest ja kaastöökogu liikmetest moodustatud seadusloome töörühmas on ka riigikogu liige Mark Soosaar kui Manija saare esindaja saarte kogus.
ESK üldkogu sõnastas oma seisukoha kolme vallavanema pöördumisele, alla kirjutas eestseisuse esimees Laine Tarvis. Vastukaja algas kinnitusega, et ESK toetab kõiki algatusi ja ettepanekuid, mis kogu tööd paremaks muudavad ja saarte elanike huvide esindamisele kaasa aitavad.
Džinn pudelist välja
“ESK on täpselt nii võimekas, kui on tema liikmed,” kinnitas Tarvis.
Igaks aastaks koostab ESK tegevuskava, mis täpsustub üldkogul.
“Kuna iga üksiku saare elujärg on paranenud tänu saartevahelisele koostööle läbi ESK, leiame, et seda tegevust on oluline jätkata, ühtlasi parandades kogukondade koostööd oma saarte elanike huvide eest seismisel,” väljendas ESK oma seisukohta.
Džinni pudelist välja lasknud kolmik on arvamusel, et eesmärgini jõudmiseks vajab eelkõige ümberkorraldamist ESK juhtimine, sest ESKsse kuuluvad võrdsetel alustel eraisikud ja kohalikud omavalitsused. Seetõttu on Eesti saarte esindus muutunud pigem klubiks, kus figureerivad eri tasandid vähendavad organisatsiooni esindusõiguslikkust ja läbipaistvust.
“Vabatahtlikul alusel töötegijad on kiitust ja tunnustamist väärt, kuid vabatahtliku tööga ei saa meie arvates enam tulemuslikult edasi liikuda, sellest saame ilmselt kõik ühtemoodi aru,” lausus eraldumispüüde üks algatajaid Ingvar Saare.