Werther – õnnelik enne mõistmist ja pärast aru kaotamist

Ille Rohtlaan
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sander Rebase Werther ja Fatme Helge Leevaldi Lotte ning teised lavastuses mängivad noored näitlejad on väga eneseküllased ja hästi füüsilised. Mõisapark pakub loole väärika ja kauni tausta.
Sander Rebase Werther ja Fatme Helge Leevaldi Lotte ning teised lavastuses mängivad noored näitlejad on väga eneseküllased ja hästi füüsilised. Mõisapark pakub loole väärika ja kauni tausta. Foto: Mats Õun

Üle mitme aasta on Endla teater suvelavastusega majast ja linnast väljas: Halinga vallas kaunis Kaelase mõisapargis mängitakse sel suvel “Wertherit”, mille loomise tung ja torm pani noored näitlejad läbi vee ja rännakute ning eneseületuste loo jaoks vajalikku vibe’i saavutama.

Lavastus on Johann Wolfgang von Goethe 25aastaselt kirjutatud kiriromaani „Noore Wertheri kannatused“ dramatiseering, väidetavalt esimene sõnalavastusena (dramatiseerija Triinu Ojalo). Kohe suure loetavuse saavutanud intiimset pihtimusromaani nimetatakse Euroopa vararomantismi manifestiks, mis kajas vastu tuhandete noorte südameist.

Lavastus „Werther“ algas aga enne, kui lugu vaatajate ette toodi: esietendusele eelnesid taliujumise ja jalgsimatka aktsioonid, eneseületused Rannametsa luitejooksul.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles