Vändra vallavolikogu teisipäevase istungi päevakorras on vallavanem Peeter Reimanni umbusaldamine, sellekohasele avaldusele alla kirjutanud kuus volikogu liiget heidavad talle ette oskamatut, vastutustundetut ja ebaausat juhtimisstiili.
Vändra vallavanemat ootab umbusaldamine
15. oktoober 2010, 08:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljateistkümnes surmapatus süüdistatav Reimann ütleb, et opositsioon lootis teda juba valimistega toolilt kangutada, nüüd on käsil järgmine katse.
“Valdavalt on need Kaisma inimesed, kes meie tegemistega kursis ei ole,” tõrjub 1993. aastast Vändra vallavanem ja viimaste kohalike volikogude valimiste järel Kaisma vallaga liitunud suure omavalitsuse (ligi 3200 elanikku, 642 ruutkilomeetrit) juht esitatud süüdistusi.
Kahe Kaisma ja nelja Vändra kandi inimese allkirjaga vastuseisu peasõnastaja on valimisliidu Realistid esinumbrina vallavolikokku pääsenud arengukomisjoni ja revisjonikomisjoni liige Andres Sõnajalg, kes igapäevast leiba teenib Vändra alevivalitsuse majandusnõunikuna.
“Reimanni ei huvita vallavolikogu otsused, suhtumine on selline, et mina teen, mina otsustan, mina luban,” ütleb Sõnajalg, kelle sõnutsi vallavanema juhtimisstiil ei lähtu piirkonna elanike huvidest ega omavalitsusele seadusega pandud ülesannetest.
Kahe mehe sõda?
“See ei ole kahe mehe sõda,” kinnitab Luuri küla elanik Andres Sõnajalg.
Reimanni esimene umbusaldamine jõudis volikokku 1996. aasta septembris. Ükski praegustest umbusaldajatest ei olnud tollal volikogus, kuid 14 aastat tagasi toodi välja vallavanema pillav ringikäimine valla vara ja rahaga, raamatupidamise nõrkus, volikogu komisjonide ettepanekute eiramine.
Sõnajala kinnitusel on päevakajalisem see, et vallarahvas ei tea tegelikku olukorda, infosulgu süvendab kohalik häälekandja Vändra Teataja ning 2009. aasta valimised jätsid häälteenamuse Reimanni “partei” pooldajatele.
Vändra 15-liikmelisele vallavolikogule esitatud umbusaldusavaldusele on teiste seas alla kirjutanud volikogu esimees, OÜ Vändra tootmisjuht Kaido Madisson, kelle väitel on vallavanem rikkunud seadust näiteks riigihangete korraldamisel. “Valitseb ringkaitse volikogu revisjonikomisjoni esimehe Andres Tamme ja Peeter Reimanni valimisliidu vahel, sellepärast polegi midagi muutunud,” nendib ta.
Tamme kommentaari küsida ei õnnestu, tema mobiililt kostab vastus, et valitud telefoninumber on ajutiselt suletud.
Sõnajalg täpsustab, et juunis esitati revisjonikomisjoni esimehele umbusaldusavaldus, kuid see ei saanud vajalikku toetust, kuigi hääletustulemus oli äärmiselt tasavägine - 7:8 ning vastuhääled tulid Reimanni valimisliidu esindajatelt.
Väited ja vastuväited
Umbusaldajate hulgas on vallavolikogu aseesimees, avahoolduse spetsialist Marika Kruusmaa, OÜ Hintsude ettevõtja Maarja Hints, OÜ Pärnjõe VK tegevdirektor Ain Pertel ja piimandusettevõtja Vassili Padumäe.
Volikogule koostatud avaldust alustab kuuik sellest, et valla eelarveraha ei ole vallavanema ametisoleku ajal kasutatud otstarbekalt, ning väidavad, et EASi rahastuse reeglite mittetundmine ja taotlustes valeandmete esitamine tõi Vihtra külakeskuse ehitamisega vallaeelarvele 10 miljoni krooni suuruse lisakohustuse.
Sihikule võetud vallavanem Reimann kinnitab, et Vändra vald ei ole EASile valeandmeid esitanud ja talle jääb arusaamatuks, miks viidatakse just kümne miljoni kroonisele lisakohustusele. Ajalehe vastuses kirjutab ta rajatise projekteerimise ja ehitamise käigu põhjalikult lahti, kaasa arvatud Vihtra külakeskuse sisustamine. “Kokku kulus aastatel 2007-2009 Vihtra külakeskuse rajamiseks 15 miljonit krooni, toetusi saadi 5,1 miljonit ja omavahendid koos laenuga moodustasid 9,9 miljonit krooni, sealhulgas laen üheksa miljonit,” väidab Reimann.
Umbusaldajad kinnitavad, et hangete korraldamisel ei ole kinni peetud riigihangete seaduse põhimõtetest. See tähendab, et osaliselt või täielikult puuduvad võrdlevad hinnapakkumised, millega tagatakse läbipaistvus ja kontrollitavus ning omavalitsuse raha säästlik, majanduslikult otstarbekas ja efektiivne kasutus.
“Vastava rikkumise eest on vallavanemat ka varem karistatud riigihangete ameti poolt väärteo korras, millega on igati tõendatud rikkumiste toimepanek, kuid nimetatud rikkumised jätkuvad,” seisab avalduses must valgel.
Reimann ei salga, et riigihangete amet on teinud talle trahvi esimene kord 2006. aastal kütte muretsemise, transpordi tellimise ning IT-hoolduslepingu sõlmimise hangete ja 2008. aastal laenusaamise hanke korraldamata jätmise pärast.
“Olen ka varem oma eksimusi tunnistanud, trahvid tasunud ning vältinud sarnaste olukordade kordumist,” kinnitab Reimann.
Vändra vallavanema kabinet endise põllumajandustehnika kontori kõleda hiigelhoone teisel korrusel jookseb otsaseina pidi kokku volikogu saaliga. Seal hakkavadki volikogu liikmed hääletama umbusaldusavaldust, milles väidetakse, et vallavanem on oma kriteeriumide järgi andnud mittetulundusühingutele tegevustoetusi, rikkudes sellega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) nõuet, mis toetuse eraldamiseks eeldab volikogu kehtestatud korda.
Kadjaste konnasilm
Reimann väidab, et mittetulundusühingute rahastamise kord on koostatud ja esitatud volikogu komisjonidele läbivaatamiseks.
“Nii on kõigi põhiliste ja seaduses ette nähtud dokumentidega: alles nüüd valmistatakse neid ette, mis on ilmselge tunnistus, et neid ei olnud,” tõdeb Sõnajalg.
Konnasilm, millel tallatakse, on läinud aastal Kodukandi aasta külaks tunnistatud Kadjaste, täpsemalt seal kunagisse kauplusesse rajatud ja avalikuks kasutamiseks kohandatud vabaajakeskus.
“Kadjaste MTÜ-le on vallavalitsus rahaliste vahendite laenamisega rikkunud seadust, mis keelab kohalikul omavalitsusel sellise tegevuse,” seisab umbusaldusavalduse neljandas punktis.
“Kadjaste MTÜ-le ei ole raha laenatud, anti toetust, mis kuulus osalisele tagastamisele viie kuu pärast,” kostab Reimann.
Puurkaev ja erateed
Järgmisena võetakse 6. septembril koostatud umbusaldusavalduse punktides viis ja kuus ette puurkaevud ja erateed.
Väidetakse, et hajaasustuse veeprogrammist on vallavanem endale puurkaevu seadmete paigalduseks finantseerimisvahendite taotluse menetlusega eiranud korruptsioonivastasest seadusest tulenevaid toimingupiirangu sätteid, olles samal ajal taotleja, taotluste hindamiskomisjoni liige ja hindamiskomisjoni tulemusi kinnitava vallavalitsuse juht.
“Hajaasustuse veeprogrammi 2009. aasta taotlusvoorust toetuse saajad otsustas vallavolikogu maaelu- ja ehituskomisjon, mille liikmete hulgas mind ei olnud, samuti ei osalenud ma taotluste hindamisel ega otsustamisel,” vastab Reimann. “Mina ainult tutvustasin komisjonile laekunud avaldusi ning vallavanema, valla ja vallavalitsuse kui täidesaatva organi esindaja ülesandeks oli toetuse saajate teavitamine ning lepingute sõlmimine.”
Reimann kinnitab, et talle pole kunagi puurkaevu vaja läinud, aga tema isa on saanud kõnealusest programmist 7101 krooni ja 72 senti toetust puurkaevu pumba ja hüdrofoori muretsemiseks. See, et poeg kirjutas isa volituse alusel dokumentidele alla, tuleneb isa tervislikust seisundist. Valla esindaja oli lepingutes kommunaalasutuse juhataja Taivo Himmaste.
Vändra valla sisese musta pesu pesemise üks vahend on erateede avalik kasutamine. Umbusaldajad väidavad, et “vallavanema tegevusaja jooksul on erateede avalikku kasutusse võtmisega rikutud teeseadusest tulenevat nõuet, mis eeldab selleks teeomanike nõusolekut”.
Reimann pareerib sellegi väite selgitusega, et erateede avalikuks kasutuseks on koostatud 89 lepingut, mõnda neist ei ole vallamajja tagastatud. “Seega ei saa neid arvata avalikuks kasutamiseks teede nimekirja, samal ajal on vald ka neid aasta ringi hooldanud,” mainib ta. Lisades, et 11 väga väikese kasutusega tee suhtes ei ole volikogu otsustanud, kas võtta need avalikku kasutusse või jätta erateeks.
Koduleht ja auto
Umbusaldusavaldus käsitleb Vändra valla kodulehel avaldatud väidetavalt valeandmeid vallavalitsuse ametiisikute 2009. aasta palgaandmete kohta, üldplaneeringu kehtestamise kohustuse täitmata jätmist, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava vastu võtmata jätmist ja sulgunud võimalust taotleda Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist raha.
Reimann leiab, et valla koduleht ei valeta ametiisikute palgaandmete kohta, sest nende avalikustamisel on lähtutud korruptsiooniseaduse paragrahvist, mis ütleb, et palgaandmed on ametiisikule makstav palk, töötasu ja muud sotsiaalmaksuga maksustatavad tasud. Samadel põhimõtetel saab andmed statistikaamet.Talle oponeerib Hints, kelle sõnul vallaametnike palgaandmete summa on küll õige, aga eraldi tuleks välja tuua ka põhipalk ja lisatasud.
Vändra valla üldplaneering on kehtestatud 21. septembril 2010 ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kavaga tutvusid vallavolinikud samal istungil. “Esitatud ettepanekuid on arvestatud ning terviseamet on kavale juba kooskõlastuse andnud,” ütleb Reimann.
Hintsi väitel on Vändra vald ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kavaga ikkagi hiljaks jäänud, seepärast ei jõuta ka KIKi 25. oktoobril lõppevasse taotlusvooru taotlust esitada, aga sealt oleks võimalik küsida kuni 15 miljonit krooni toetust.
Viis viimast punkti lähevad sisult vallavanema kui isiku kallale. Vastasseisjad arvavad, et “vallavanema ja revisjonikomisjoni esimehe omavahelistes suhetes on tugevalt tuntav korruptiivne tegevus ja ilmnenud huvide konflikt”.
Tõestuse on Sõnajalg lahti kirjutanud volikogule 19. augustil koostatud kirjas “Revisjonikomisjoni liikme tähelepanekud ja märkused Vändra ja Kaisma vallas läbi viidud sisekontrolli kohta ja selle käigus avastatud puudused”.
Ilmneb, et “vallavanema korraldusel on valla maksumaksja rahalistest vahenditest tasutud revisjonikomisjoni esimehe erafirmale osutatud õigusabiteenuse kulud summas 14 190 krooni, revisjonikomisjoni esimehega on sõlmitud viimasele soodne leping ilma hinnapakkumiseta, ostes valla vahenditest küttepuid piirkonnas kõrgeima hinnaga, milleks oli 480 kr/m3, ning lisaks on sama isikuga sõlmitud teede hooldusleping”.
Sellest järeldub, et revisjonikomisjoni esimees ei huvitu vallavalitsemises kerkinud oluliste puuduste kajastamisest, sealhulgas on vallavanema isikliku sõiduauto kulude tasumine vallaeelarvest, ja teeb kõik, et neid küsimusi volikogus ei tõstataks, kasutades enda sellekohaste huvide kaitsmiseks advokaati.
Pidevast sissesõitmisest tüdinenud Reimann seletab, et küttepuude ostu ja lumetõrje pakkumisi on esitatud Tammele samadel tingimustel kui teistele. “Minu auto kasutamist on analüüsitud oktoobrist 2009, volikogu järelepärimistele on esitatud aruanded, on olemas vandeadvokaat Ludmilla Tamari arvamus, kui soovite, tutvuge sellega. Nii et asi peaks olema igati selge,” märgib vallavanem.
“Selle arvamuse maksis kinni vallavalitsus,” teab opositsioon.
Teisipäevase istungi päevakorda planeeritud umbusaldusavaldus võib omavalitsuse esindusorgani eeldatavat jõudude vahekorda arvestades minna vett vedama, sest seitse volikogu liiget töötab vallaasutustes. Nii möönabki ajutise õiguskomisjoni aseesimees Vassili Padumäe, et kuigi umbusaldus ilmselt läbi ei lähe, ei saa isegi valla palgal olevad volikogu liikmed jätta tähelepanuta avalduses välja toodud punkte ja vallavanem peab neist tegema järeldused.
Vändra vallavolikogu liikmed
• Kaido Madisson, volikogu esimees, OÜ Vändra tootmisjuht, VL Üheskoos.
• Marika Kruusmaa, volikogu aseesimees, avahoolduse spetsialist, Kaisma-Vändra liit.
• Aime Auksmaa, Pärnjõe põhikooli õpetaja, VL Kodukant.
• Liivi Vähesoo, Suurejõe rahvamaja ringijuht, VL Kodukant.
• Vassili Padumäe, piimandusettevõtja, Kaisma-Vändra liit.
• Andres Tamm, ettevõtja, Keskerakond.
• Lev Kuzmin, Takkatoa talu peremees, Kaisma-Vändra liit.
• Maarja Hints, OÜ Hintsud, ettevõtja, VL Üheskoos.
• Merle Ervin, Pärnjõe rahvamaja juhataja, VL Kodukant.
• Andres Sõnajalg, Vändra alevivalitsuse majandusnõunik, VL Realistid.
• Karl Rõõmusaare, OÜ Vakimaa juhataja, VL Kodukant.
• Heldi Raude, Suurejõe rahvamaja juhataja, VL Kodukant.
• Eha Kuldkepp, Juurikaru põhikooli direktor, VL Kodukant.
• Ain Pertel, OÜ Pärnjõe VK tegevdirektor, VL Üheskoos.
• Erich Perner, Vändra vallavalitsuse spordimetoodik, VL Kodukant.
Andmed: Vändra vallavalitsus