Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Pärnu varjupaik vajab raskel ajal abi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tugevad vihmahood on tekitanud kasside karantiinihoones tõsiseid kahjustusi. | FOTO: Ants Liigus

Heitlikud ilmad on tekitanud suuri kahjustusi Pärnu kodutute loomade varjupaiga kasside karantiinihoonele, mille läbivettinud seinad ja lagi muudavad ruumi peaaegu kasutuskõlbmatuks.

Soojak laguneb ka alumisest otsast ja nurkadest. | FOTO: Ants Liigus

Varjupaiga juhataja Anneli Matsi sõnul avastati kahjustused esmaspäeval ja õnneks ei saanud ükski kodu otsiv kass viga. Problemaatilises ruumis elab praegugi paar kassi, kes paigutati soojaku nurka, mis pole kahjustada saanud.

Matsi jutu järgi pani Varjupaikade MTÜ turundusjuht teisipäeval Facebooki uue soojaku tarbeks abi paluva postituse ja laekunud on kolm-neli pakkumist, kuid midagi kindlat pole.

“Pakkujaid on vähese aja jooksul tekkinud, kuid mõni soovib soojaku eest raha ja sellist ettearvamatut väljaminekut on varjupaigal raske alla neelata,” väitis Matsi. Varjupaiga juhataja ütlust mööda on olukord raske, sest kasse ei saa seaduse järgi karantiinist kahe nädala jooksul välja viia ja ainuke võimalus oleks leida uus soojak.

Matsi ütles, et igasugune abi on teretulnud, kuid enne tuleks selles varjupaiga töötajatega kokku leppida. “On tekkinud olukordi, et inimesed toovad siia hallitavaid tekke ja madratseid, kuid neid ei ole võimalik kasutada ja peame toodud asjad lõpuks raha eest prügimäele viima,” rääkis Matsi.

Kasse tuleb iga päev

Pärnu kodutute loomade varjupaika tuuakse pea iga päev kasse. “Eile toodi Pärnu jõe äärest kahenädalased emata kassipojad, täna leiti Sindis kaks kasti jäetud väikest kiisut,” rääkis Matsi.

Varjupaiga juhataja sõnade kohaselt on väikestele kassidele kergem omanikku leida kui suurematele, sest väikesed kiisud meeldivad soovijatele rohkem. Siiski on väga pisikeste kasside puhul probleemiks asendusema leidmine, sest nad ei saa end ise toidetud.

Kodutute loomade varjupaigas on praegu nelikümmend kassi, kes elavad kahes majas. Kassid ja kassipojad elavad varjupaigas head elu. Neile on loodud ajutises elukohas ideaalilähedased tingimused.

Anneli Matsi jutu järgi on püütud loomade elu võimalikult stressivabaks teha, kuid ta nentis, et iga looma koht peaks kodus olema.

Peale kasside leidub varjupaigas ligemale 20 koera, kelle tarbeks ehitatakse uut maja, mida loodetakse talvel kasutama hakata. Varjupaigas on lühikest aega peatunud küülikud ja tuhkur, kuid sellised kostilised on Matsi väitel pigem erand.

Varjupaigas töötab kuus inimest ja nende kõrval üle kümne vabatahtliku.

Matsi rääkis, et varjupaiga olud on praegu rahuldavad, kuid unistus on kunagi oma maja saada.

Varjupaiga juhataja soovitused

Pärnu kodutute loomade varjupaiga juhataja paneb loomapidajatele südamele oma loomadel silm peal hoida. “Inimene peab aru andma, et ta võtab koos loomaga vastutuse,” ütles Matsi. Tema sõnul peaks loomapidaja käima aastas korra loomaga veterinaari juures kontrollis ning iga kass ja koer tuleks kindluse mõttes kiibistada, sest siis on kaduma läinud looma omanikku kerge leida.

„Üks võimalus looma hulkumast hoida on ta steriliseerida või kastreerida, siis muutub loom rahulikumaks ja instinkt ei aja teda paarilist otsima,“ soovitas varjupaiga juhataja.

Tagasi üles