Kalle Palling: Energiajulgeolek madalaima võimaliku hinnaga

, riigikogu liige (Reformierakond)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu liige Kalle Palling (Reformierakond).
Riigikogu liige Kalle Palling (Reformierakond). Foto: Riigikogu

Reformierakonna energiapoliitika eesmärk on Eesti energiajulgeoleku kindlustamine madalaima võimaliku hinnaga Eesti tarbijatele ja keskkonnale. Kindel, taskukohane ja puhas energiavarustus tugevdab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning loob eeldused suuremaks majanduskasvuks ja töökohtade tekkeks.

Mina arvan, et Eestil on mitu eelist nii Põhjamaade kui Balti riikide ees. Sellest lähtuvalt näeb Reformierakond energeetikat Eesti arengu võtmevaldkonnana nii julgeoleku kui Eesti ekspordivõime kasvatamise seisukohalt.

Tuumajaam

Eesti on unikaalses olukorras. Valikuvõimalusi on erinevaid. Reformierakonna programm pakub terviklikku lahendust energiajulgeoleku saavutamiseks. Varasemad edukad reformid maksukeskkonnas, naabritest soodsamad tööjõu- ja kapitalikulud, kõrgetasemeline haridus ja stabiilne poliitiline keskkond on olulised eeldused, olemaks tegija energeetikaturulgi.

Riikidevaheliste ühenduste loomine on Euroopa Liidu prioriteet. Eesti prioriteet peaks olema nende kaudu elektrienergia müümine. Estlink 1 valmis aastate eest ja Estlink 2 valmib aastaks 2012. Juba oleme seda ühendust kasutanud peamiselt müügiks. Töökohad elektri tootmiseks asuvad Eestis. Samuti jääb Eestisse maksutulu.

Seda suunda oleks mõistlik arendada. Riik on turuplatsi korraldaja, kuid kindlasti on Eesti majandusele ja siinsetele inimestele parem, kui maksimumkogus raha jääb Eestisse. Seda kas või madalama hinnaga elektriga.

Rahvuslik tuumaprogramm Eesti tuumajaama rajamiseks on Eesti energiasõltumatuse tagamise võtmeküsimus. Pikaajalise kindluse riigi varustamisel soodsa hinnaga elektrienergiaga tagab 700-1000megavatise võimsusega Eesti tuumaelektrijaam, mis riigi põhjaliku töö korral valmib 2022. aastaks. Eesti tuumaenergia programm peab sisaldama kohalike spetsialistide väljaõpet, tagama maksimaalse ohutuse ja ausad turutingimused.

Tuumajaama rajamisele mõtleb veel mitu riiki peale Eesti. Jaam kerkib sinna, kus esimesena langetatakse poliitiline otsus. Eesti tuumajaamas võiksid soodsa ja stabiilse hinnaga elektri tagamiseks ning töökohtade loomiseks 10-15 protsenti osaluse saada Eesti tööstuslikud elektritarbijad. Sama skeemi on kasutatud Soomes ja loodud sadu töökohti ning säilitatud tuhandeid.

Selleks saavad energiamahukad tootmised elektrit omahinnaga ja neil tekib pikaajaline kindlus, et elektri hind ei tõuse. Pidev ebakindlus ja elektri hinna kõikumine teeb ettevõtted murelikuks ja motiveerib kolima oma tootmist Eestis välja. Sellega kaoks suur hulk töökohti.

Põlevkivi kui rikkus, mitte paratamatus

Põlevkivi ahjuajamisele tuleb eelistada meie olulisima maavara väärindamist. Eesti põlevkivielektrijaamad on aastatetagune pärandus, mis on oma aja ära elanud. Uute katelde panek võib osutuda ebamõistlikult kalliks, kuna süsinikukvoodi poliitika tulevik on segane.

Kordi mõistlikum on õlitööstuse arendamine ja unikaalse põlevkivitehnoloogilise oskusteabe eksport. Ka kodumaine vedelkütuste tootmine on oluline osa Eesti energiajulgeolekust.

Kui õlitootmist suurendada viis korda, oleme saavutanud piiri, kus Eesti suudab oma riigi tarvis vedelkütused ise toota. Esimene tõestus selle valdkonna teadmiste kõrgetasemelisuse kohta on Eesti Energia koostööprojektid Jordaanias, Marokos, USAs.

Energiasääst on tähtsaim vahend senisest väiksemate elektriarvete saamiseks. Tuleb jätkata säästuprogramme, mille tulemusel Eesti inimesed ja ettevõtted saavad märgatavalt alandada oma kütte- ja elektriarveid ning elada keskkonnasõbralikumat elu. Muu hulgas peab neid programme laiendama väikeelamute suhtes. Selleski valdkonnas saab Eesti olla teejuht parimate lahenduste väljatöötamisel. Riik peab näitama eeskuju, rajades avaliku sektori hooned võimalikult energiasäästlikud. Töö selleks juba käib.

Eraldi ala, millele seni ei ole suurt tähelepanu pööratud, on transport. Nii ühissõidukid kui muud igapäevased sõiduvahendid peavad arenema energia- ja keskkonnasäästlikuks.

Sobiv lahendus on elektri- ja hübriidautod, mille laadimiskohad oleksid keskustes ja suuremates elamupiirkondades. Inimeste väljaminek kütusele väheneks kordi.

Meie prioriteet peab olema ühenduste loomine ja nende kasutamine elektrienergia ekspordi vahendina.

Oluliselt tuleks suurendada Eesti energiatootmise ja -tarbimise portfellis kodumaiste taastuvate energiaallikate (puit, vesi, tuul, olmejäätmed, põllumajanduse tootmisjäägid, päike) osa ja vähendada suure süsinikujäljega energiaallikate rolli. Avarii- ja reservvõimsuste kavandamisel tuleb eelistada energiaallikate mitmekesisust ja pikaajalist konkurentsivõimet, sealhulgas Euroopa keskkonnapoliitika valguses.

Kokkuvõtvalt on praegu oluline olla innovatiivne ja mitmekesine energiajulgeoleku saavutamisel. Võimalikult lai valik meie energiatootmise portfellis tagab parima hinna kõigile Eesti elanikele. Maksimaalne energiasääst toob meile senisest väiksemad küttearved ja puhtama elukeskkonna.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles