Pillerpalli lasteaia koolieelikud käisid seenenäitusel

, Pillerpalli lasteaia nooremõpetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pillerpalli lasteaia koolieelikud õppisid Pernova loodusmaja hoovil seeni tundma.
Pillerpalli lasteaia koolieelikud õppisid Pernova loodusmaja hoovil seeni tundma. Foto: Erakogu

Iga sügisene seeneriik pakub huvi nii väiksematele kui suurematele lastele. Tore võimalus seente tundmaõppimiseks avanes Pärnu Pernova loodusmaja hoovialal.

Õppeprogramm „Matk seeneriiki“ sisaldas matka, mille eesmärk oli lastele tutvustada tuntumaid seeni: kase-, männi- ja kuuseriisikat, punast, valget ja rohelist kärbseseent, šampinjoni, puuseent, kukeseent, puravikku. Samuti õpetada lastele selgeks seente tingmärgid, et nad teaksid, millised seened on söödavad ja millised mürgised.

Õppeprogrammi alguses jagati lapsed kolme rühma. Iga rühm sai ise valida järjekorra, millised punktid nad läbivad. Ülesanded oli loodusmaja hoovis, kuid sai isegi mäest alla joosta ja see valmistas palju nalja. Lapsed nägid seeni ja pilte ning said küsimustele vastata. Õpetajale oli iga peatumispaiga juures silt faktidega, mida lapsed kuulasid hoolega. Enne punkti juurest lahkumist tuli ühele kuni kahele küsimusele vastata. Kõige viimane ehk 17. punkt kordas raja peal läbitu üle. Selle ülesande juures tuli lastel panna söödavad seened korvi ja mürgised jätta metsa. Segasumma lapsed arvasid, et nad ei hakkaks koju viima kärbseseeni.

Esimesena soovitati läbida punkt, kus õpetatakse tingmärke. Neid kasutatakse seeneraamatutes.

Järgnevalt liikusid rühmad eri sihtkohtadesse, kus peale teadmiste kontrolli saadi palju uut informatsiooni. Väga huvitav oli näha ühel väikesel alal nii palju erinevaid puuliike. Nende all ootasid lapsi kase, kuuse- ja männiriisikad ning puravikud. Puude nimed olid enamikul lastest meeles ja seetõttu ei valmistanud nende seente nimetused raskusi. Kuna tingmärgid õpiti esimeses punktis selgeks, oskasid lapsed õpitud teadmisi edaspidistes punktides kasutada.

Elusate seente kõrval võis peatumiskohtades näha illustreerivaid fotosid, mis aitasid lastel õpetaja esitatud küsimustele vastata. Nalja pakkus pilt, kus oli kujutatud väikest last. Lapsed leidsid, et vaid titad söövad seeni.

Arutelu tekkis seeneniidistiku üle. Lapsed pakkusid, et seenel on vaja maa-alust niidistikku selleks, et kasvada ja süüa mulla seest toitaineid.

Mõni punkt sisaldas rohkem uusi fakte ja lastel oli võimalus ennast proovile panna, kui palju nad õpetaja seletusest aru said. Näiteks puravikkude kübara all on eostorukesed, milles valmivad eosed. Eoste tekitamine on seene jaoks ainus viljakehade kasvatamise põhjus. Riisikate kübara all on eoslehekesed. Õpetaja näitas, kus seene eoslehed asuvad.

Palju elevust tekitas seenering, kus lapsed üritasid nõidu mängida ja ringi sees oma tantsuoskusi demonstreerida. Selle käigus õpiti, et seeneringi tekitab seeneeos, mis on kukkunud ringi keskele. Peale tantimise said lapsed õpetajatega laulda puravikulaulu ja lahendada mõistatusi: kes uuristab puitu peitlita, lõhub kändu kirveta? Lapsed arvasid, et see on kobras, rähn. Kui lapsed jõudsid arusaamiseni, et tegemist on seenega, pakuti puuseent. Teise mõistatuse – kollastes rättides tüdrukud mängivad metsa all peitust – vastus arvati kohe esimesel korral ära: kukeseen on lastele selge.

Puutüvel kasvavat puuseent võib kõikjal looduses kohata. Segasumma rühma lapsed arutlesid, kas puuseen on puule kasulik või kahjulik. Pakuti mõlemat varanti, kuid raskusi valmistas seletamine, miks laps nii arvas. Arvati, et seen on puule kasulik, sest nad aitavad teineteisel tugevaks ja suureks saada. Õige vastus on – see tuli ka laste jutust välja –, et puuseen on kahjulik noortele tervetele puudele, sest ta võtab puu toidu endale. Kasulik on puuseen vanadele surnud puudele, sest ta muudab puud mullaks.

Segasumma rühmale nagu enamikule lastele meeldisid enim mürgised kärbseseened. Loodusmajas oli näha punast kärbseseent, valge ja roheline olid fotodel. Õpetaja küsis, mida peaks tegema seeneline, kes läheb metsa seenekastme jaoks seeni korjama, aga leiab seene, mille nime ta ei tea. Lapsed pakkusid, et võiks raamatust vaadata või jätta korjamata.

Mürgiseenete tundmisega ei olnud lastel probleeme, aga šampinjonide nimetamisega oli raskusi küll. Vastuseid küsimusele, mis seenega on tegemist, oli erinevaid: neid on poes nähtud; ema on koju ostnud. Lõpuks jõuti õpetaja juhendamisel järeldusele, et need on šampinjonid.

Kui matk sai läbi, küsis Pernova loodusmaja töötaja laste arvamust matka kohta, samuti toimus väike teadmiste kontroll. Segasumma rühm läbis kontrollküsitluse ja sai diplomi. Kuigi vahepeal tibutas vihma, ilm meid ei häirinud. Keegi ei kurtnud, et tal oleks külm või märg.  

Kuna läksime Pernova loodusmajja, soovis Segasumma rühma üks laps seal kohtuda mõne teadlasega. Ta oli näinud taevas midagi huvitavat ja teinud sellest foto. Ta soovis teadlase käest küsida, kas see on äkki ufo või mõni muu avastus. Seetõttu saatsime ta oma pildiga astrokeskuse juhataja Arne Pauli juurde. Pildi uurimisel selgus, et sellel oli suur kuu pilve taga.

Lapsed hindasid õppekäiku hindega „5“. Kõigega oldi väga rahul. Ka õpetajate hinnang matkale oli väga positiivne.

Palju tänu Pernova loodusmaja töötajatele õpetliku ja hariva õppeprogrammi eest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles