Elanikud ja ettevõtjad arvustasid tuuleparkide kava

Anu Jürisson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avalikul arutelul osalesid nii huvitatud elanikud, omavalitsusjuhid kui arendajad. Kihnu vallavanem Ingvar Saare (vasakul) võttis jutuotsa üles Eesti Energia ASi Taastuvenergia Ettevõtte juhi Ando Leppimaniga. Taamal ajasid juttu sama ettevõtte meretuuleparkide programmijuht Eero Saava ning Sauga ja Paikuse vallas tuuleparki rajada sooviv Andres Sõnajalg.
Avalikul arutelul osalesid nii huvitatud elanikud, omavalitsusjuhid kui arendajad. Kihnu vallavanem Ingvar Saare (vasakul) võttis jutuotsa üles Eesti Energia ASi Taastuvenergia Ettevõtte juhi Ando Leppimaniga. Taamal ajasid juttu sama ettevõtte meretuuleparkide programmijuht Eero Saava ning Sauga ja Paikuse vallas tuuleparki rajada sooviv Andres Sõnajalg. Foto: Urmas Luik

Käesoleval kuul Pärnu maavalitsuses toimunud tuulepargialade teemaplaneeringu eskiislahenduse arutelul ja avalikul väljapanekul kerkisid elanike põhimurena taas esile tulevaste elektrituulikute kaugus elamutest ja mõju tervisele.

Kõigile huvilistele avatud elav arutelu küündis selleni, et Tallinna tehnikaülikooli elektroenergeetika instituudi dotsent Rein Oidram ja tema kunagine õpilane, Eesti Energia ASi Taastuvenergia Ettevõtet juhtiv Ando Leppiman vaidlesid selle üle, kas tuuleenergia on Eestis otstarbekas.

Hiiu-, Saare-, Lääne- ja Pärnumaa ühiselt koostatava teemaplaneeringuga valitakse välja alad, kus tuuleparkide rajamist võiks edaspidi täpsema planeeringuga kaaluda.

Igavene vastuolu

Teemaplaneeringu konsultant, Hendrikson & Ko juhtekspert Kuido Kartau tõdes, et häälekamad on nende piirkondade elanikud, kuhu arendajad soovivad juba reaalselt tuulikuid püstitada.

“Võib-olla on seal rohkem inimesi mitte ainult vastu, vaid pooltki, kuna nendes kohtades on teema aktuaalne. Ja seal, kus konkreetset arendajat veel pole, saavad inimesed olla passiivsed, kuna nad ei pea positsiooni võtma,” oletas Kartau.

Juhtekspert tõdes, et praegu on tuuleparkide arendamisest huvitatud ettevõtete arvates mindud teemaplaneeringus elamute ümber kuni kahekilomeetriste puhvertsoonide loomisega liiale ja oma vastuseisu väljendanud elanikud kipuvad arvama risti vastupidi: mida kaugemale tuulikud neist jäävad, seda parem.

Kuna müra suhtes lähevad spetsialistide arvamused omavahel vastuollu, on näiteks osa Sauga valla elanikke soovitanud rakendada tiheda inimasustusega aladele tuulikuparkide plaanimisel ettevaatusprintsiipi. Ehk alla kahe kilomeetri kaugusele elamutest tuuleparke mitte arendada.

Mõni vastuseisev elanik on kahtluse alla seadnud kehtiva lubatud 40-45detsibellise müranormi, pidades õigemaks 25 detsibelli maapiirkondades öisel ajal, kuna tuulikud paigutatakse olematu müraga harjunud inimeste elualale.

Omavalitsuste seisukohti aluseks võttes on teemaplaneeringu eskiislahenduses lähtutud elamualade ümber Hiiumaal ja Läänemaal Martna vallas kahekilomeetrisest, mujal Lääne-, Saare- ja Pärnumaal kilomeetrisest puhveralast.

Sauga vald suhtub teemasse paindlikumalt, olles valmis lähtuma müranormi piires maaomanike soovist, kui nood soovivad maarendist tulu teenida ja tuulikud lähemale panna. Vändra vald oli ainsana valmis lähtuma puhveralast 500 meetrit, mida algul soovitas konsultantki.

Pärnumaal on Are vald otsustanud kõnealuse teemaplaneeringuga oma valda kavandada mitte ühtegi tuuleparki. Häädemeeste vald on võtnud vastu otsuse, et ei algata tuuleparkide detailplaneeringuid, mis konsultandi andmeil ei tähenda veel, et vald oleks maakonna teemaplaneeringuga oma territooriumil tuuleparkideks sobivate alade kavandamise vastu.

Tuuleparkide arendamisest huvitatud ettevõtjad seevastu leidsid, et nelja maakonna ettevõetu väärib tunnustust, kuid sellest ei tohiks kujuneda piirangute planeeringut.

Praegu on kaardile kantud omavalitsuste toetuseta arendajate ettepanekudki. Jäädes lõpuni omavalitsuste toeta, kukuvad need teemaplaneeringu lõpplahendusest välja.

“Põhiprobleem: paljud neist seoses teemaplaneeringuga tehtud otsustest on planeeringulised kaalutlusotsused, mille puhul ei ole mingit normi (välja arvatud müral), ja sellist kaalutlust peab motiveerima. Peab tunnistama, et senimaani ei ole paljud omavalitsuste otsused väga motiveeritud ja neid on võimalik vaidlustada, aga veel pole niikaugele jõutud. Kõik ootavad, mis nende kaartidega lõpuks saab,” rääkis Kartau.

Uuringud

Juhtekspert tõdes, et 40 detsibelli on valdavalt mujal Euroopaski tavapärane müranorm ja selle õigsuse kohta palju eri arvamusi.

“Valdav osa riike on seda 40 detsibelli pidanud õigeks, samal ajal leiab internetist loomulikult näiteid, kus nii Saksa- kui Prantsusmaal või Hispaanias inimesed ei ole sellega rahul. Ilmselt võivad sakslased viidata Aulepale, et näete, Eestis ei ole ka inimesed rahul,” seletas Kartau.

“Peab arvestama, et kahe kilomeetri kauguselgi võib müratase olla 40 detsibelli, aga siis ei pruugi see tulla tuulikutest. See võib olla puu kohin või maanteemüra,” tähendas Kartau.

Ehkki inimesed on soovinud, et kõnealuse teemaplaneeringu käigus tehtaks tuulikute mõju kohta põhjalikud terviseuuringud, ei ole see tegijate väitel mahukuse tõttu võimalik ja peaks olema pigem sotsiaalministeeriumi mitme järgmise aasta tegevus.

Samuti on elanikud soovinud näha visualiseeringut selle kohta, milline maastik konkreetsetes kohtades tuulikutega välja näeb, et selle põhjal hinnata tuulikute sobivust, kuid seda ei aktseptinud rahastaja.

Küll hinnatakse neljas maakonnas tuulikutest põhjustatud sotsiaalseid mõjusid ja selleks küsitletakse neid elanikke, kel juba on tuulikute läheduses elamise kogemus. Pärnumaal veel tuulikuid pole.

“Meediast kostab läbi pigem see, kui kellelegi tuulikud ei meeldi. See ei pruugi olla kõigi tuulikute lähedal elavate inimeste arvamus. Selle küsitluse kaudu püütakse saada natuke kaalutletum lähenemine, et oleks teada, kui suurt osa elanikest ikkagi tuulikud häirivad ja kas seal on korrelatsioon mürataseme, kauguse, inimeste haridustaseme, raha või millega iganes,” märkis Kartau.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles