Esmaspäevast on keskkonnaministeeriumi keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni juhataja Sulev Vare ja kahte maakonda hõlmava piirkonna kontor Pärnus Rohelisel tänaval.
Sulev Vare: Teemad tuleb selgeks rääkida vastasseisu ennetades
3. november 2010, 09:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäevast on keskkonnaministeeriumi keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni juhataja Sulev Vare ja kahte maakonda hõlmava piirkonna kontor Pärnus Rohelisel tänaval.
See on oluline muutus, võrreldes ametkonna loomisega mullu veebruaris, kui regiooni esimese juhataja Kaido Kansi töökoht oli Viljandis. Paraku ei osanud ümberkorralduste eelne Viljandi keskkonnateenistuse juhataja piiri pidada ja vallandati keskkonnateenistuse peadirektori käskkirjaga salaküttimise pärast.
Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni juhataja Sulev Vare, kuidas te ennast Pärnus regiooni vastse juhina tunnete? Uus töökeskkond, uued inimesed.
Kui vaadata Pärnu-Viljandi regioonis kollektiivi jagunemist, siis valdav osa kollektiivi töötajatest on Pärnus. Piirkonna juhataja paiknemine siin on logistiliselt õigem, ka on tingimused siin paremad, kas või koosolekute pidamiseks.
Käisin reedel tööpäeva lõpus keskkonnaameti peadirektori Andres Onemariga siin. Osa inimesi tean varasemast ajast: töötasin kuus aastat keskkonnaministeeriumi kantslerina.
Te olete sündinud Kuressaares ja õppinud tehnikaülikoolis tööstuse planeerimist. Millised seosed on omandatud eriala ja kureeritava valdkonna vahel?
Kuigi mu ülikooliaeg jääb suhteliselt kaugele, näen seoseid erialaga planeerimises, juhtimises, töökorralduses.
Tallinnast äratulek, pealinnast vaadates provintsi, nõuab kohanemist.
Kuigi töötasin kümme aastat Tallinnas, olen elanud Pärnuga võrreldes veel väiksemas linnas – Haapsalus. Tallinnas häiris kõige rohkem aja planeerimatus, kunagi ei tea, kas jõuad autoga sihtkohta viie minuti või poole tunniga.
Ajame teiega juttu 1. novembril, see on teie esimese tööpäeva teine pool uues ametis ja töökabinetis. Mida jõudsite teha päeva esimesel poolel?
Kohtusin uute kolleegidega, keskkonnainspektsiooni peadirektori ja regioonijuhiga ja vestlesin telefonitsi maavanemaga. Esmapilgul tundub, et põhiline, millega tuleb tegelda, on planeeringud, Via Baltica temaatika.
Kuigi planeeringutesse on kohalikke omavalitsusi silmas pidades mõne koha peal vastuolu nagu sisse programmeeritud, ei pea ma õigeks, et looduskaitsealale, ranna- ja kaldakaitse- või veekaitsevööndisse antakse ehituslube ebaseaduslikult. Kui ehitise soov on põhjendatud ja võimalik kaldakaitseala vähendada, tuleb seda kaaluda, juhtumhaaval läbi vaadata.
Teie kogemuste pagasisse neis küsimustes võib arvata Haapsalu linnapeaks ja Lääne maavanemaks olemise.
Läänemaa on väga hea näide, seal on teiste maakondadega võrreldes kõige suurem territoorium looduskaitse all, aga seal on tublid inimesed Matsalu rahvuspargis, kes palju suhtlevad kohalikega. Minu arvates ongi nii, et mida varem kaasata piirkonna inimesi, seda vähem tekib konflikte nende ja keskkonnakaitse eesmärkide vahel.
Mida ütlete meie lugejatele oma ametipostilt?
Kui Eesti astus Euroopa Liitu, olin keskkonnaministeeriumi kantsler. Siis käis Natura alade tutvustamine ja mulle on meelde jäänud üks plakat kahe ilvesega ning tekst “Hoia, mida armastad”. Mis muud, kui hoiame seda, mida armastame, vaja on rohkem mõelda keskkonnale. Suhtume sellesse nii, et meil ei oleks tulevaste põlvede ees häbi keskkonna reostamise pärast.