Miks kirjad hilinevad või ei jõua kohale?

Eno-Gerrit Link
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ümbrik. Foto on illustreeriv.
Ümbrik. Foto on illustreeriv. Foto: Margus Ansu

Endiselt valmistavad posti- ja logistikaettevõttele muret puudulike aadressidega saadetised. Kõige tihedamini esinev viga on puuduv või valesti kirjutatud sihtnumber.

Konkurentsiameti monitooringute viimased tulemused näitavad, et ettenähtud ajaga ehk järgneva tööpäeva jooksul jõuab saajateni 91,8% lihtkirjadest, ligi 7% jõuab kohale teiseks päevaks ja 1% kirjadest kulub sihtpostkasti jõudmiseks rohkem kui kaks päeva.

Eesti Posti teatel on kirja saatmisel oluline korrektne aadress. Täpselt peab märkima ka saatja andmed, seda juhuks, kui saadetis tuleb tagastada. „Kõige enam viibib kirju aadressi vea tõttu. Igal aastal jääb valesti märgitud sihtnumbri (indeksi) või selle puudumise tõttu kohale toimetamata nii kirju kui pakke või pikeneb nende kohalejõudmise aeg,” rääkis Eesti Posti postiteenuste divisjoni juht Jaan Vainult.

Tulenevalt postiseadusest säilitab Eesti Post kättetoimetamata postisaadetisi vähemalt kuus kuud. Iga nädal saabub hoiustamiskohta Paidesse keskmiselt 100 saadetist, millest suurem osa on lihtkirjad. Põhjused, miks saadetised saajat ei leia, on erinevad. Kõigil on aga üks ühine puudus – neil ei ole saatja andmeid, seega puudub võimalus saadetis omanikule tagastada.

„Kõige rohkem kirju tuleb hoiule seetõttu, et adressaat ei ela märgitud aadressil või on aadress kirjutatud valesti. Teiseks levinud põhjuseks on ebapiisav või -täpne aadress, näiteks on kirja pandud vaid saaja ees- ja perekonnanimi. Arhiivis leidub kirju, millel puudub nii saaja kui saatja aadress, samuti on saadetisi, mille eest ei ole tasutud või on tasutud vähem ning saaja keeldub puuduva osa eest lisatasu maksmast,” lisas Vainult.

Ühes kuus leiab arhiivist omaniku keskmiselt kolm kuni viis postisaadetist, tavaliselt tähtkirja või pakki.

Eesti Posti vahendusel edastati eelmisel aastal pea 50 miljonit liht-, täht- ja maksikirja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles