Vaskrääma elanikud protestivad elektrituulikute vastu

Anu Jürisson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaskrääma elanik Kadri Mägi ja pereliige Indrek Ruubel eelistavad tiivikusurina asemel kuulda koduõuel linnulaulu.
Vaskrääma elanik Kadri Mägi ja pereliige Indrek Ruubel eelistavad tiivikusurina asemel kuulda koduõuel linnulaulu. Foto: Urmas Luik

Suvel loobus Paikuse vald tuulikuid planeerimast elanike vastuseisu tõttu Tammuru külla. Nüüd on järg jõudnud Vaskrääma külla, mille elanikud ei soovi samuti oma kodu ümbrusse elektrituulikuid.

Avalikus pöördumises teatavad 89 allakirjutanut, et on Vaskrääma külasse tuuleparkide rajamise vastu, sest nad soovivad säilitada rahulikku puutumatu loodusega elukeskkonda ja hajaasustusega küla ajaloolist üldilmet. Mitu neist on linnakeskkonnast Vaskräämasse kolinud just vaikse ja rahuliku ümbruse tõttu.

Allakirjutanud pelgavad, et tuulegeneraatorid vähendavad kinnisvara väärtust ja küla jätkusuutlikkus nõrgeneb. Samuti leiavad elanikud, et kõiki kõrvalmõjusid ega ohte tervisele ja elukeskkonnale ei ole teadlastel võimalik matemaatiliselt välja arvutada.

Tartu ülikooli inimgeograafia vanemteaduri Ain Kulli koostatud mürataseme hinnangu järgi jääks tuulepargi tekitatav müra Vaskrääma külas 30-40 detsibelli vahele, mis küll ei ületa müranormi, kuid mida allakirjutanud peavad kõrgeks.

Vaskräämas elav Kadri Mägi loeb kartust põhjendatuks, kuna piirkonnale omane savikas maa kannab müra hästi edasi ja seda kardetavasti iseäranis öösel, kui muu päevale omane mürafoon puudub.

Varjutuse kohta nentis Mägi, et tuulik jääks loojuva päikese ette ja kui tiivik pöörleb läbi päikese, hakkab see pikapeale psüühikat mõjutama.

“Meile on öeldud, et see kiri on emotsionaalsel baasil tehtud, aga need on meie kodud ja kodu on alati seotud emotsioonidega, seda ei tohiks meile pahaks panna. Tahame, et kuuleksime rohutirtsu ja lõokese laulu ja saaksime oma kodus puhata töisest melust, mis niigi on pingeline,” põhjendas Mägi.

Allakirjutanute väitel ei ela osa maaomanikke, kes on nõus oma maale tuulikute panemisega, ise külas.

Pärnu filharmoonia produtsent hollandlane Lukas Groen on ühes oma eestlannast naisega valinud elukohaks samuti Vaskrääma ja kaljukindlalt elektrituulikute vastu.

Groen pole enda jutu järgi küll elanud Hollandis päris tuulegeneraatorite lähedal, kuid mehe väitel on sealgi elanike vastuseisu tõttu raske elektrituulikuid püstitada, pigem lükataks need elamuist kaugele merre. Vastuseisu põhjused olevat samad mis Eestis. Groen tõdes, et kui tuulik juba püsti on, ei võta seda enam keegi maha.

Tuulikute saaga Paikusel

Paikuse vald algatas teemaplaneeringu mullu juunis AS Elektri Energia taotluse alusel eesmärgiga leida Põlendmaa, Tammuru, Seljametsa ja Vaskrääma piirkonda tuulepargi rajamiseks sobiv koht.

Tammuru elanikud aktiviseerusid juba tänavu kevadel ja esitasid 62 allkirjaga avalduse Paikuse vallavalitsusele, et nad ei nõustu külla plaanitava tuulepargiga. Tammuru elanikud tõid muu hulgas esile, et Inglismaal tehtud uuringute tulemusena on kinnisvara hinnad tuulikute läheduses kuni mitukümmend protsenti madalamad kui samaväärsel kinnisvaral natuke kaugemal.

Paikuse vallaarhitekt Kadri Karjus märkis, et vald ei pidanud õigeks minna oma elanikega vastuollu. Nõnda tõmmati Tammuru tuulikud kaardilt maha ja keskenduti Vaskräämale ja Kõrsa raba veerele Sindi linna lähistel.

Suvel istusid tuulikuid püstitada soovivad Sõnajalad ja vähesed kohaletulnud Vaskrääma elanikud ühise laua taga ja siis veel külast vastuseisu ei kostnud.

Vahepeal tegi Ain Kull müra ja varjutuse uuringud ja andis oma hinnangu, mis pani Vaskrääma elanikud sügavalt järele mõtlema ja lõpuks allkirju koguma.

Karjus ütles, et pöördumisele on alla kirjutanud peaaegu kõik Vaskrääma elanikud. Peale nende Vaskräämaga seotud inimesed, sealhulgas kevaditi helilooja Mihkel Lüdigi sünnikohas laulva samanimelise meeskoori ja Pärnu jahimeeste seltsi Kullipesa Tamme sektsiooni liikmed.

Uueks vahekauguseks kilomeeter

Kui esimesena protesti avaldanud Tammuru suhtes jõudis vald peagi järeldusele, et pole mõtet oma valla rahvaga vastuollu minna, ja loobus Tammurusse tuulikute paigutamisest, ei osatud arvata, et peagi tekib sama seis Vaskräämas.

Vallaarhitekt ütles, et vald pole veel otsustanud, millisele seisukohale jääda Vaskrääma rahva kirja puhul.

Vahepeal on samal ajal käivas nelja läänepoolse maakonna ehk Pärnu-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaa tuuleenergeetika teemaplaneeringus kokku lepitud, et tuulikute ja elamualade kaugus teineteisest peaks olema kilomeeter. Erand on Hiiumaa, mis lähtub kahest kilomeetrist.

Vallaarhitekti sõnutsi toetab ühe kilomeetri põhimõtet Paikuse valdki ja samast printsiibist on valmis lähtuma ka tuulepargi arendaja. See tähendab, et tuulikud jääksid esmase kavaga võrreldes elamuist kaugemale ja neid tuleks märksa vähem.

Algkava järgi jäänuks nii Vaskräämas kui Sindi lähistel Kõrsa rabas lähim tuulik elamuist 600-700 meetri kaugusele.

Sindi linna arvamus

Karjus märkis, et Paikuse tuulepargi teemaplaneeringu eskiis on praegu kooskõlastamisel. Oma sõna ei ole öelnud veel Sindi linn, mis kui naaberomavalitsus peab Paikuse valla tuulepargi teemaplaneeringu kooskõlastama.

Sindi abilinnapea Marko Šorin lausus, et teema võetakse päevakorda 18. novembril volikogus. Algse plaani järgi jäänuks lähemad Kõrsa raba tuulikud Sindi linnapiirile jäävaist elamuist 700 meetrit, planeerijaga seejärel jutuks olnud kilomeetrist vahemaad peab abilinnapea juba mõistlikumaks.

„Oli kartus, et müra või varjutus võib hakata mõjutama meie inimesi, seetõttu me ei kiirustanud oma kooskõlastusega,“ põhjendas Šorin.

Karjus ütles, et Paikuse vallas ei ole tulevaste Kõrsa tuulikute lähedal rohkem elanikke kui kahes-kolmes majapidamises ja nemad ei ole seni tuulepargi vastu olnud. Ta tõdes, et üks majapidamine võib siiski tuulikute ümberpaigutamiselgi jääda kilomeetrist lähemale, kuid sealsete elanikega on planeerija lubanud veel rääkida.


Paikuse valla tuulikud

Ehkki koostamisel on korraga nii Pärnu-, Lääne-, Hiiu- kui Saaremaa tuuleenergeetika teemaplaneering, mille käigus valitakse neljas maakonnas välja tuuleenergia tootmiseks eelistatud alad, on Paikuse vald peale selle algatanud konkreetse arendaja huvidest lähtuvalt oma piires eraldi teemaplaneeringu, millega analüüsitakse vallas tuulikute püstitamise võimalusi täpsemalt.

Paikuse valla tuulepargi teemaplaneeringul on kolm eesmärki: sätestada valla tuuleenergeetika üldised arengusuunad; tuvastada tuulikuparkide rajamiseks sobivad alad vallas ja kõnealuse maakasutusega eeldatavasti kaasnevad keskkonnamõjud; reserveerida alad ja määrata maakasutus- ja ehitustingimused säärase täpsusastmega, mis planeeringu kehtestamisel võimaldab huvitatud isikutel taotleda projekti alusel ehitusluba.

Paikuse valla teemaplaneeringut “Tuulepargi rajamine Paikuse valda” aitab teha OÜ ERKASi Pärnu instituut.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles