Hillar Kohv sadas majakatuselt alla

, Viinahaualt, Tori vallast
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hillar Kohv.
Hillar Kohv. Foto: Erakogu

30. august oli see ajalooline päev Viinahaual, mil kohalik ettevõtja Heitti Sosi Ritsu turismitalust tuli minu majakatust lõhkuma ning katus võeti suisa laeni maha ning mul tuli Tori vallakassasse maksta 500 krooni, et saada luba katusevahetuseks.

Katusevahetus kestis kuni 2. septembri lõunani, mil sai katusele katteks pandud kile, et jääda ootama, mil Pärnust Ruukki firmast laekub Repp OÜ le tellitud ports rohelist trapetsplekki, nagu Heitti Sosi mulle tellis.

Kuna ka majakorsten sai võetud suisa laeni maha, oli vaja leida korstnameister, kes aitaks ennem pleki saabumist korstna ära laduda. See oli suisa peavalu valmistaja, sest kümmekond inimest sai uuritud välja, kes korstent laduda oskavad, aga igal ühel oli ka erinev viga või põhjus ning lõpuks leidsin ühe kohaliku noore mehe, kes selle töö aitas ära teha kolme päevaga (korraga ei tohtivat korstent palju laduda, sest vahepeal peab laotu ka kuivama) ning sama noor mees oli nõus ka majakatusele plekki peale panema.

Plekipanek toimus mitmes jaos ehk siis paaril teisipäeval tõi Heitti Sosi mulle Repp OÜst plekki jupikaupa, nagu saada oli ning viimast portsu tuli kauem oodata.

Neljapäeval, 4. novembril tõi Heitti Sosi mulle viimase portsu rohelist trapetsplekki ära ning laupäeval sai katus lõpuks täielt plekk- plaadi peale ning viimased plaadid lõikasin ise relaxiga õigesse mõõtu ning üritasin neid ka katusel proovida paika panna, ent ühe plaadi paika panekul sadasin koos plaadiga katuselt alla ning tegin nagu“nõid lendaval vaibal“ umbes 3 meetri ja 20 sendi pikkuse lennu katuselt maha ning väike mõlk jäi ka plaadile näha.

Seega minu majakatuse vahetus kestis 30. augustist kuni 6. novembrini. Juba traditsiooniks sai igal teisipäeval Pärnu firmasse Repp OÜ helistamine, et küsida, kas Ruukkist on neile plaate laekunud. Tihtilugu sain vastuseks, et Ruukki olla koondanud hulga töötajaid ning kuna tellimusi olla vähe, tuleb ka plaate kauem oodata. Mõtlesin, et saaks ometi ennem lumesadu katuse peale ning lõpuks läks ka hästi.

Üks ehmatus oli ka Eesti Energialt elektriku tellimine, sest nende tasud on hirmkallid- õhuliini lahtilõikamine ja uuesti ühendus oleks maksma läinud üle 3600 krooni ning taas tuli appi Heitti Sosi, kes ühe elektriku Pärnust kohale kutsus ning see mees tegi töö ära 1100 krooni eest. Tööaeg oli natuke üle kahe tunni.

Majakatuse vahetusel sponsorit polnud ning nüüd olen Heitti Sosile ka üksjagu võlgu, aga küllap ma leian ka võimalust võlg tasuda.

Suvel lootsin sellele, et ehk pääsen TV3e saatesse „Võta või jäta“, aga paraku mind castingul saatesse ei valitud. Miks mind sinna castingule üldse kutsuti, kui öeldi „teie olete tuntud inimene ja teist teame me kõike“ ning öeldi, et kui helistatakse teatud ajaks, siis olete kutsutud, vastasel korral mitte. Mille järgi see valik sinna saatesse tehakse, tekib küsimus, sest 6. novembril oli mingisugune ettevõtja kohvreid avamas ning seega pole sugugi nii, et saatesse saavad lasterikkad pered ning rasedad naised, et neid rohkem soosida ja toetada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles