Pärnumaa arvamusliidrite lõuna. 1. osa

Pärnumaa arvamusliidrite lõuna teatris Endla. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Täna toimub Pärnu teatris Endla teine Pärnumaa arvamusliidrite lõuna teemal "Euroopa ja Eesti 2020 Pärnule ja Pärnumaale. Võimalused ja väljavaated", millest Pärnu Postimees teeb oma veebiväljaandes otseülekande.

Arvamusliidrite lõuna peakõnelejad on europarlamendi saadik Ivari Padar ja kaitseminister Jaak Aaviksoo. Külalistena osalevad üritusel maakonna ettevõtjad, omavalitsustegelased, kultuuriinimesed ja teised, kelle tegemised Pärnumaale näo annavad. Padari ja Aaviksoo ettekannete kõrval on kolmetunnise ürituse kavas vaba arutelu Pärnumaa arengu teemadel ja Pärnu uue esindusmeene kontseptsiooni esitlus.

Arvamusliidrite lõuna korraldavad Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo ja Pärnu Postimees.

12:07

Pärnumaa arvamusliidrite lõuna avasõnad ütleb Pärnu Postimehe peatoimetaja asetäitja ja arvamustoimetuse juht Kaupo Meiel.

12:11

Europarlamendi liige Ivari Padar: Latt on väga kõrgele pandud, arvamusliidritele esinedes on ootused väga suured.

Võtmeküsimus on, et Euroopa Liit oleks ka tulevikus asjade koos ajamise koht. Kui räägime aastast 2010, oleme punktis, kus Euroopa Liit võttis vastu Lissaboni strateegia, milles ühte lausesse mahtuv idee on, et ELi majandus peab olema kõige konkurentsivõimelisem maailmas.

12:13

Padar: Kümme aastat hiljem võime ise ausalt öelda, kas ELi majandus on kõige konkurentsivõimelisem, kas võime rahul olla.

Me ei saa üle ega ümber sellest, kuidas ELi rahandus meid praegu ja tulevikus mõjutab. 2009. aastal oleme ELi välisvahendeid kasutanud pea 11 miljardi krooni ulatuses. Mul on tunne, et vahel unustame: ports ELi riike maksab peale, et viimati liitunud kahtteist riiki arengus järele aidata.

12:15

Padar: Valdav osa ELi eelarvest läheb põllumajandusse ja regionaalarengusse. Kui räägime 2010. aastast, kasutab Eesti neid vahendeid ligikaudu 12 miljardit krooni võimalikust 14 miljardist.

Et me kõike ära ei kasuta, on suur probleem: kohtuvaidlused ettevõtjate vahel, mis puudutab igasuguseid ehitushankeid.

12:18

Padar: Pärnumaa on selle raha kasutamises olnud üle keskmise tubli. Te ise teate paremini, millised projektid on siin toetust saanud.

ELi eelarvet plaanitakse seitsme aasta kaupa, praegune periood lõpeb 2013. aasta lõpuga. Käib planeerimisprotsess uueks seitsmeks aastaks.

EL 2020 peamised eesmärgid on õige pehmed: eesmärkide rahaga täitmine on vaidluste alguses. Kindlasti üks olulisem teema on, mis tulevikus toimub ELi ühtse põllumajanduspoliitikaga. Põllumeeste arvamust pole mul mõtet kommenteerida, seda teate niikuinii. Aga on palju skeptikuid, kes arvavad, et vahendeid on liiga palju ja see (põllumajanduspoliitika - toim) ei toimi efektiivselt.

Mis siin saab ütleda? Ka Eesti puhul oleme tagant teine põllumajandustoetuste ühe hektari kohta. Peame arvestama, et Eesti on põllumajandustoetuste osas erand, sest põllumajanduse rahakott on pooleks regionaalarengu ja konkreetselt põllumajanduse  vahel.

12:20

Padar: Minu meelest on mõistlik, et pool vahenditest läheb otse põllumajandusse ja teine pool maaelu toetamiseks.

Nagu ütlesin, kogutakse praegu informatsiooni, milline rahastamine võiks olla. Prognoosida on raske, aga nii palju, kui olen analüüsinud, usun, et väga suurt mahulist muutust rahastamises ei tohiks toimuda. Eeldatavalt, kui meie SKT tõuseb, suureneb meie sissemakse ELi, aga tase võib järgnevatel perioodidel olla samades suurusjärkudes, nagu see tänini on. Ma ei usu, et siin revolutsioonilist murrangut tuleb.

12:23

Padar: ELi sees toimivad innukad arutelud eelarve vähendamisest. Euroopa Nõukogu on arvanud, et kasv võiks olla kolm protsenti, parlament pakub kuni kuus protsenti ja ma usun, et tõde maandub nende kahe vahele.

Raha on asja üks pool. Kui võtame ELi probleeme laiemalt, on selge, et kõikide poliitikate puhul hingab üks asi kuklasse - see on ELi üldine konkurentsivõime. Kõik eesmärgid on õiged ja head, aga tegelik suur sisu on, kuidas suudetakse kas või Hiinaga konkureerida. 2020. aastaks on Hiina majandus number üks maailmas. ELi siseseid protsesse vaadates tuleb konkurentsi parandada kahelt poolt. Senine heaolumudel ei saa edasi minna, kärpeid tuleb teha. Prantsusmaa on kõige ilusam näide, mida see  tähendab - pensioniea tõstmise kaudu.

12:25

Padar: ELi riigid peavad oma senist mudelit üle vaatama. Kui vaatame pehmeid eesmärke, on nende sügav sisu, et majandus peab olema teaduspõhine, väga selge konkurentsivõimega. Võib öelda, et Vanal Maailmal on muresid.

Kui rääkida veel ELi muredest 2020 perspektiivis, on üheks natsionalism. Sain kümmekord liikmesriiki, kus parlamendierakonnaks on saanud need, kes tõstavad üles rahvusteema. Raske öelda, kui radikaalsed on need loosungid olnud. Näiteks Rootsis oli videoklipp, kus vihjati mosleminaistele, kes palju naisi sünnitavad. Analoogilisi olukordi on terves reas riikides, on need siis Taani, Ungari, Belgia ise või Holland.

12:27

Padar: Üks teema Euroopa sees on mustlaste teema. Lähen esmaspäeval Ungarisse mustlaskülla vaatama, kuidas olukord on ja kuidas sellega toime tulla. Mustlaskogukonna tööga hõivatus on praegu oluliselt madalam kui varem.

12:28

Padar: Plaani tuleb pidada, eesmärk peab olema. ELi sügav eesmärk on olla konkurentsivõimeline, stabiilne ja tugev. Peame ise olema väga mõistlikud ja hindama, kuidas me neid ELi võimalusi siseriiklikult kasutame. Osal ministeeriumidest on tellitud vahearuanne, kuidas neid seni on kasutatud. Usun, et nendesse tuleb mõistlikult suhtuda ja teha parimat, et me seda võimalust halvasti ära ei kasutaks.

Eesti edu on tugev Euroopa Liit.

12:29

Ivari Padari ettekanne lõppes kell 12.30.

12:31

Are vallavanema Jaanus Männiku küsimus Padarile: Kuidas sina ELi eelarve ümber teeksid?

Padar: Ütleksin nii, et kui seda proportsiooni vaatame, siis kuskil 45 protsenti vahendeid läheb regionaalarengusse ja niisama palju põllumajandusse. Arvan, et see on mõistlik ja mul ei ole ühtegi negatiivset tunnet. Olulisem on see, kuidas me sisemiselt neid asju kasutame ja kui otstarbekalt teeme oma otsuseid.

12:32

Pärnu Postimehe peatoimetaja Peeter Raidla küsimus: Kui oletada, et Eesti on vaid üks omavalitsus, kas sel juhul oleks võimalus saada suuremaid toetusi?

Padar: Ma võin eksida, aga arvan, et summa suurus ei sõltu oluliselt sellest, kui palju meil on omavalitsusi.

12:34

Endise europarlamendi saadiku Marianne Mikko küsimus: Oled kirjutanud artikli, rääkides ELi eelarvest, et pool läheb põldu ja pool asfalti. Aga osa läheb veel eurokraatide palkadeks ja muudesse väiksematesse kohtadesse. Miks Euroopa Liit paneb kuus protsenti arenguabisse?

Padar: EL on paljudes poliitikates nagu majakas. EL tahab eksportida oma põhiideaale. Paljudel ELi riikidel on endisi kolooniaid. EL tahab olla ideaalide majakas ja nende eksportimiseks on toetusabid kolmandatesse riikidesse.

12:37

Riigikogu liikme Mark Soosaare küsimus: Eesti on 20 protsendi peal taastuvenergeetikas. Kas EL ei võiks siin võtta konkreetsemat ja julgemat visiooni ning nii Pärnus kui Eestis öelda, et oleme selles küsimuses veduriks?

Padar: Eestis oleks mõistlik mingites valdkondades vedur olla, aga selleks on vaja rahakotiga arvestada. Tuuleenergeetika puhul pole keegi suutnud mulle selgitada, kus on akumuleerimisvõimalus. ELis pühendatakse suurt tähelepanu taastuvenergiale, samuti energiasäästule. Eestil on praegu võimalus CO2 kvoodi müügist energiasäästu panustada. Igal juhul tuleb taastuvenergeetikale rõhku panna.

12:41

Ettevõtja Rein Kilgi küsimus: Kas europarlamendis otsesihtimisega ka tulistatakse? Rääkisid ilusti Lissaboni strateegiast, mida peetakse läbikukkumiseks. Tuled ja kõneled nii mõnusalt sellest, et räägime probleemidest otse. Sissejuhatus oli hästi jälgitav ja mõnus, aga paneme paar otsesihti ka.

Padar: ELi snaiper on viimasel ajal olnud proua Angela Merkel, kes tulistab otse. Saksamaa on üle saamas Teise maailmasõja taagast, et olla hästi korrektne. Üks tema otsesihtimise koht on eelarve: riike, kes oma eelarvet korras ei hoia, tuleb Merkeli meelest karistada. See kõlab väga selgelt, vaidlus on üleval ja asja pole paika pandud. On räägitud, et karistamiseks võetakse koosolekutel osal ära hääleõigus, aga kui EL tahab oma missiooni jätkata, peab lepingutest kinni pidama ja riigid peavad oma eelarved korda saama, kui kurnav see ka poleks.

Otsesihtimine Merkeli avaldustes on olnud ka kõik, mis puudutab Saksamaa lõimumisprotsessi. Parlamendis sees on ka snaiprid, kes sihivad otse. Äärmusi on ikka, parlament on 736 inimest. Igal juhul on selge, et asi on naljast kaugel ja ainult hea jutuga ei saa. Seda on inimesed näinud, et ELis ollakse vahel õige käredad.

12:42

Ettekandega alustab Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo, kes räägib, kuidas sihib Eesti.

12:47

Jaak Aaviksoo: Euroopa üldisematest eesmärkidest rääkides tahaksin märkida, et ma pole heal arvamusel globaalsest soojenemisest. See, kas inimesed suudavad oluliselt kliimat mõjutada, on veel vastuseta. Samamoodi on taastuvenergeetikaga. Ka energiasäästlikkuse tõstmiseks on palju tööd teha ja iga kulutatud tund kalori kokkuhoidmiseks kulutab teinekord rohkem. Üks näide on paneelelamute renoveerimine, mille osas on kahtlusi.

12:48

Aaviksoo: Räägiksin natuke sellest, millest rääkis Noor-Eesti saja aasta eest, ehk mis meil Eesti asjast saab. See pidi olema aasta 1905, kui Tartu kooliõpilased jõudsid nii kaugele, et andsid kõval häälel teada, kuidas nemad Eesti tulevikku näevad. Hakkas tekkima rahvuslik eneseteadvus ja üks üleskutse, mis kõlas, oli rohkem euroopalist kultuuri, ja olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks.

12:51

Aaviksoo: Saja-aastane tagasivaade on tervislik, et vähemalt sada aastat edasi vaadata. Vähemal hulgal pole mõtet edasi vaadata, muidu lõpetame ka viie rikkama riigi hulgas, või maailma konkurentsivõimelisema majandusena.

Oleme saanud vahepeal oma riigi. Perioodist, mis jääb Teise ilmasõja alguse ja lõpu vahele, on meie mälus ja teadvuses see, kuidas Hitler meid maha müüs ja Stalin vägistas. Sellest üle saamine on raske protsess.

Hullusti pole tegelikult midagi. Pärast pikka aega teise riigi tahtmise alla painutatuna oskasime minna laulvasse revolutsiooni. Mina küsin juba mitu aastat, miks me nüüd enam ei laula "Eestlane olla on uhke ja hää"? Kumb neist kaudnud on? Vabaks saada on oluliselt lihtsam kui vaba olla.

12:53

Aaviksoo: Tasapisi edasi liikudes väärika iseseisvuseni on praegu keskne probleem rahvusliku eneseteadvuse ebakindlus. Me pole osanud õigesti hinnata eksistentsiaalseid hirme, mis aeg-ajalt ette tulevad. Selline murdeealiste mure, mis teised meist arvavad. Nii allutame end kellegi teise meelevalla alla. Pole suurt vahet, kas meelevald tuleb esimesest, teisest  või kolmandast Roomast, sest allutamine toimub meie enda kõrvade vahel. On kahetsusväärne, et me pole sellest aru saanud.

12:56

Aaviksoo: Riik on selleks, et tagada keele ja kultuuri püsimine. On kõhklusi, mis õigupoolest on Eesti ja mida püsimine tähendab. Eestlased on Eestis peremehed, mitte sulased, külalised või kontvõõrad, emakeelest ja nahavärvist sõltumata.

Kuidas Eesti kestma peaks? Kestkmine tähendab, et ta on olemas nii kaua, kuni meie mõte ulatub. Aga ilmselt mitte identne, ära külmutatud, vaid muutuv. Kõik voolab, ei saa astuda ühte jõkke kaks korda. Ometigi on meil hirm, et midagi juhtub, kui muutume. Mõtlemise poolest, nahavärvi poolest, kultuuri poolest. Õigustatult ja kõige sügavamalt oleme puudutatud oma keele saatuse pärast. Kas kõlab 200 aasta pärast see ilus emakeel, mida praegu räägime? Ja kas me saame aru sellest keelest, mida siin 200 aastat tagasi räägiti? Ei usu.

12:57

Aaviksoo: Muutumisega tuleb toime tulla. Kohanemisvõime on oluline, vastavuses väliskeskkonna muutustele. Muutuste kiirus ja uued asjad teevad meile hirmu. Kas tuleme toime? Kus on riskid? Kes kinni maksab, kui midagi valesti läheb? Keeruline lugu. Arvan, et just siia peaksime oma energia rakendama - kas suudame muutustega toime tulla?

12:59

Aaviksoo: Head sõbrad ja kuulajad. Kui meil selle kestmise pärast kole mure oleks, peaksime mõtlema, kuidas see otsa võiks saada. Otsa võib ta saada siis, kui tahe nõrkeb või enam ei suudeta olla.

Kui mõtlesin, kuidas võiksime nendele 105 aasta tagustele noortele tartlastele vastata, siis usun, et eurooplaseks olemisega oleme hakkama saanud.

13:02

Riigikogu liikme Trivimi Velliste küsimus Aaviksoole: Alustasid sellest, et Eesti on see, mis meie piirides sisaldub. Kui palju tänapäeva maailmas üldse füüsilised piirid loevad? Kui palju saab jääda iseendaks füüsiliselt mujal olles?

Aaviksoo: Tundub, et perspektiivis, kui me ette kujutame, kuhu liigume ja oleme juba liikunud, on territoriaalsuspõhimõte tugevam kui funktsionaalsuspõhimõte või siis pehme seos inimeste, asutuste ja institutsioonide vahel.

13:04

Peeter Raidla küsimus: Teie erakonnas (IRL - toim)on praegu läinud siin Pärnus diskussiooniks, kas riigikokku peaksid kandideerima pärnakad või tallinlased ja tartlased. Kuidas on teie seisukoht?

Aaviksoo: Meil on mingi põhiseaduslik loogika, mis ütleb, et saadikud pole mandaadiga seotud. Selle üle võib vaielda, kas see on hea või halb. Tõenäoliselt on see hea. Riigikogus on inimesi, kes seostavad end tugevalt piirkonnaga, ja on neid, kes seostavad vähem. Selline tasakaal on hea.

See, kuidas pärnakad peaksid otsustama, on igal konkureetsel juhul otstarbekuse küsimus. See sõltub paljuski isikutest: kas nad suudavad oma valijate hääle kõlavaks teha?

13:06

Mark Soosaare küsimus: Olete Tallinna endale mälestussamba püstitanud. Loodan, et suudate ka teise püstitada, aga kas te pole mõelnud, et Eesti võiks tuumaallveelaeva osta ja 40 tanki vahele jätta?

Aaviksoo: Soosaarest on tubli poliitik saanud, tulistab otsesihtimisega! Sisuliselt rääkides on see kõik jama, sest nii kallist elektrijaama kui tuumaallveelaeva ükski riik ei soeta.

13:08

SDE Pärnumaa piirkonna esimehe Epp Kloostri küsimus: Ma saan aru, et me ei muretse enam, kas oleme eurooplased. Kui oleks teie tegemine, mis need kolm asja on, mis kohe tuleks muuta, et oleksime paremad riigieestlased?

Aaviksoo: Kõigepealt üks õige kodanik peab oma hääle kuuldavaks tegema: ütlema, mis ta arvab, ja kui muidu läheks liiga suureks kisaks, saatma usaldusväärse esindaja. Ehk valimistele peaks minema. Selleks soovin eesti rahvale edu! Eesti riigil ei ole häda midagi, pole häda sellel, kuidas oleme oma elu põhiseaduslikult korraldanud. Aga seda, et paremini ei saaks, ma ka ei usu. Kõige parem, mida teha saab, on teha poliitilisi valikuid targasti.

13:11

Tartu Ülikooli teadlase Garri Raagmaa küsimus: Rääkisite etnilistest eestlastest ja sellest, kuidas saada riigieestlasteks. Aga meil on 32 protsenti mitteetnilisi eestlasi, kellel on kihk ära minna. Mis nendest saab?

Aaviksoo: Aga mis minust saab? Küsin seda kahel põhjusel. Esiteks, kui etniline eestlane ma olen, see oleneb, kui ägeda aaria rassi komisjoni me kokku paneme. Ja ma pole ainukene siin saalis. Selle etnilisuse küsimusega on päris keeruline. Teistpidi küsin, et kui räägime äraminekust ja kampaaniast, kus talendid koju tulevad, tuleb mul pähe mõte, miks ma ise tagasi tulin, kui ma veel talent polnud? Võiks miks ma uuesti ära ei lähe? Ma ütleksin niimoodi, et eestlane ei lähegi kunagi Eestist ära, aga see, kus ta viibib, pole kõige tähtsam asi siin maailmas.

13:17

Raul Sarandi mittetulundusühingust Pärnu Mündikoda: Rahast on räägitud, Eestist on räägitud, Euroopast on räägitud. Mina räägin ka rahast ehk eelkõige mündist.

Lugu sellest, kuidas tulevikus võiks üks Pärnus käinud eestlane või maailmakodanik seda käiku meenutada. Meenutus  võiks olla selline, et ühel ilusal päeval tuli tal mõte minna Pärnusse terveks nädalaks, ostis R-kioskist Pärnu meene ja pakendis oli õpetus, mida meenega teha. Seal oli kirjas, et Pärnu meenemündiga saab läbi käia eri punkte, ja seda kellegagi koos.

Nädal läks mööda, tekkis inimene, kellega nendes punktides käia, näiteks muuli juures ja sepikojas. Muuli juures oli aparaat, millega sai mündi pooleks lõigata, nii et kaks tekkivat poolt sobivad tulevikus ideaalselt kokku vaid omavahel.

Pärnu on tahtnud vahel liivale joonistada, see on üks võimalus hetke jäädvustada. Pärnu on tahtnud midagi kivi peale lüüa ja muulikivid jutustavad igasuguseid lugusid, mida sinna on püütud taguda.

Üks vaskne või kuldne münt on selline, mida saab oma käega töödelda. Pärnu sepikoda võiks olla koht, kus seda lihtsalt soetatud meenemünti oma käega väärtustada - lüüa peale kuupäev, oluline sümbol, mis annab lisaväärtust.

Muuli sisse on raske taguda, aga päris muuli otsas võiks olla lihtne aparaat, mis sellele mündile mingi olulise kinnitusjälje lisab. Kinnituse, et kes münti omab, on muuli tipus ära käinud.

Ja kui see kõik on tehtud, siis üks aparaat (mille joonised on valmis) asub muuli alguse juures ja lõikab selle mündi katki.

13:19

Sarandi: Võib-olla see on natuke rohkem kui liivale kirjutamine. Midagi, mida oma käes hoida või kaela riputada. Või kui juured kipuvad meelest minema, ta uuesti sahtlipõhjast üles otsida. Võib-olla on see koht, kus uuesti kokku tulla, talvel näiteks.

See on Pärnu mündikoja visioon linna meenest tulevikus.

13:20

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi: Mündi idee on suurepärane ja ega Pärnul meeneid tegelikkuses peaaegu ole. Kui palju neid paari kaupa kokku saab, selles osas olen skeptiline, seda ehk peaks arutama. Aga ma pole ka nii loominguline kui selle idee väljatöötajad.

13:20

Arvamusliidrite lõuna esimene teemaplokk on läbi. Üritus jätkub pärast pooletunnist pausi paneeldiskussiooniga Pärnumaa tulevikust.