Kommentaar: Suurte õigustest ajaloo kasutamisel

Hollande ja Putin. Foto: SCANPIX

Riikide pagulaskvootide kriteeriumide väljamõtlemisest võttis osa ka paar Eesti poliitikut. Kõikidele riikidele ühist mõõdupuud tehes ei tulnud neil meelde Ida-Euroopa põllumeeste diskrimineerimine, toetusi siia eraldatakse ju vähem kui mujale. Me ise, seejuures ühe kaupa – aga just nii neid liitumiskõnelusi peeti – leppisime sellega 2003. aastal. Tänu poolakate protestidele avati ka Eesti ja Euroopa Liidu leping uuesti, et meie numbreid pisut parandada, ent vahe jäi ikka sisse. Kvoodid jagati ebavõrdses seisus olevatele riikidele.

Viimase aja teise suure õppetunnina tuleb võtta seda, et Saksamaal oli õigus hõigata “võtame vastu 800 000 põgenikku”, sest nad pole kunagi varjanud soovi saada juurde lisatööjõudu. Paraku läks nii, et kui Lähis- ja Kesk-Ida konfliktikoldes kokku korjatud mass hakkas Euroopa Liidu piire ja seadusi jalge alla tallates minema Saksamaa poole, tehti teatavaks, et osa liikuvast rahvast tuleb teistel riikidel vastu võtta. Kärmelt hakati süüdistama neid, kes püüdsid ELi seaduste vaimus toimida. Sellest, et Kreeka massi niisama läbi laskis – mullu 32 000, sel aastal 650 000 inimest –, hakati rääkima viimases järjekorras ehk siis, kui enam polnud midagi võimalik muuta: mass oli kusagil enne Saksamaad Euroopas ja kõik.

Alles siis otsustati piirile lisatööjõudu hankida ja 400meheline kontingent paigutati Sloveeniasse. Mõistagi selleks, et Saksamaal oleks aega uute kodanike vastuvõtmiseks valmistuda, ehkki loogika ütleb, et need 400 meest oleks tulnud paigutada kas või Kreeka ja Makedoonia piirile.