Neljapäeval, 10. detsembril jõuab Eestis ringlusse Euroopa Liidu lipu 30. aastapäevale pühendatud kaheeurone mälestusmünt.
Ringlusse jõuavad erikujundusega kaheeurosed mündid
ELi lipu aastapäevale pühendatud kaheeurone mälestusmünt on euroala ühine, mis tähendab, et selle lasevad ringlusse kõik euroala riigid. Eesti on viimaste euroala riikide seas, kes selle mälestusmündi ringlusse laseb.
ELi lipu aastapäevale pühendatud erikujundusega kaheeuroste müntide tiraaž on 350 000, millest meenetooteid ja kõrgema kvaliteediga münte on 3500. Mündid on vermitud Leedu rahapajas.
Tänavu juunis täitus 30 aastat Euroopa lipu vastuvõtmisest Euroopa Ülemkogus selle ametliku lipuna ja 60 aastat lipu vastuvõtmisest Euroopa Nõukogus.
Uue euromündi kujunduse valisid välja euroala elanikud e-hääletuse teel viie kavandi seast. Kavandid olid Euroopa Komisjoni korraldatud avalikule konkursile esitanud euroala riikide elanikud.
Kujunduse autor on Georgios Stamatopoulos Kreeka keskpangast.
Kaheeurose mälestusmündi rahvusliku külje kujundus on kõikidel euroala riikidel ühesugune, kuid emiteeritava riigi tähis ja servatekst erineb. Eesti mälestusmündil on sõna "EESTI" ning servatekstis sõna "EESTI" püsti ja ümberpöördult. Juhime tähelepanu, et mündi servateksti tähtede ja sümbolite kõrgus on tehnilistel põhjustel veidi väiksem kui varasematel kaheeurostel käibemüntidel.
Kord aastas võivad euroala riigid välja lasta ühe ühise mälestusmündi. Eurot kasutavad riigid on varem välja andnud ühise rahvusliku või riigiküljega mälestusmünte kolmel korral: ELi 50. aastapäeva tähistamiseks 2007. aastal, majandus- ja rahaliidu 10. aastapäeva tähistamiseks 2009. aastal ja eurosularaha kasutuselevõtu 10. aastapäeva puhul 2012. aastal. Viimasena nimetatud mündi on emiteerinud ka Eesti Pank.
7. jaanuaril jõuab ringlusse Eesti esimene erikujundusega kaheeurone mälestusmünt, mis on pühendatud Paul Kerese 100. sünniaastapäevale.