/nginx/o/2013/06/04/1806814t1hafcf.jpg)
Maailma finants- ja majanduskriisi puhkedes oli ametist lahkuval USA presidendil George W. Bushil oidu novembris 2008 enda juurde kutsuda 20 juhtiva majandusriigi liidrid, et toimuvale lahendus leida. Sellele on järgnenud neli kohtumist, neist viimane eelmise nädala lõpul Lõuna-Koreas Soulis.
Kui seal otsustatust midagi positiivset välja lugeda, on see teadmine, et 2011 kohtutakse Prantsusmaal (annab võimaluse president Nicolas Sarkozyle hiilata jälle vahendajana) ja 2012 Mexicos. Teisisõnu: kahte kohtumist ühel aastal enam ei tule elik hakatakse kriisist väljuma. Kuidas? See on iga osaleja enda teha tulenevalt sellest, mida otsustavad USA ja Hiina. Kaks hiidu rääkisid selgi korral teineteisest mööda, vältisid oma plaanide avamist, mistõttu järgmise kokkusaamise edasilükkamist võib võtta kui suurtele otsustamiseks lisaaja andmist. Paralleelselt poliitikutega toimus Lõuna-Korea pealinnas 20 riigi ärimeeste tippkohtumine – üritus, mis lubati muuta traditsiooniks.
Soulile järgnenud Aasia - Vaikse ookeani piirkonna majanduskoostöö kohtumisel Yokohamas kaarte siiski avati, kui Jaapan avaldas valmisolekut toetada USA algatatud vabakaubanduspiirkonna laiendamist. Seda paraja järeleandmisena USA poliitilisele toetusele. Mis teha, kui Jaapani poliitikuid tabab ebaõnn teise järel. Mullu tuli Jaapanis esimest korda võimule Demokraatlik Partei, mis lubas sulgeda USA sõjabaasi Okinawal. Otsustamise haripunktil tänavu 26. märtsil läks aga põhja Lõuna-Korea sõjalaev, mis pani kõik korealased rusikatega vehkima ja küsimus pingekoldele lähima USA sõjabaasi äraviimisest langes nagu pühitult päevakorrast.
Suure poliitika raskekaallane Fidel Castro väitis juba kolm nädalat hiljem, et laeva põhjaminekut ei korraldanud Põhja-Korea, vaid USA eriüksus. Jaapani peaministril ei jäänud muud üle kui vabandust paluda, võtta valijatele antud lubadus tagasi ja astuda tagasi. USA presidendi Barack Obama ja Jaapani peaministri Naoto Kani kohtumisel viimasena mainitu üksnes kinnitas vajadust USA sõjabaaside järele.
Mis Kanil üle jäi, kui pidi kahe kuuga seedima kaks järgmist prahmakat. 7. septembril ründasid kaks Hiina sõjalaeva vaidlusaluses piirkonnas (Taiwani lähedal Senkaku saared olid Jaapani valduses 1895-1945) Jaapani kalalaeva ja võtsid kaasa selle kapteni. 1. novembril astus samuti vaidlusalusele Kunashiri saarele Venemaa president Dmitri Medvedev.
Seega võib nentida kolmikrinnet: USA+Hiina+Venemaa Jaapani vastu. Sellest välja tulla polnud lihtne. Oktoobris ASEANi maade tippkohtumisel ette nähtud Kani ja Hiina peaministri Wen Jibao kohtumine jäi ära. Yokohamas võttis Hiina riigipea Hu Jintao Kani kutse vastu ja kohtuti. Pärast seda, kui Kan oli kohtunud Medvedeviga. Mis puutub sellesse kohtumisse, on fakt, et ajakirjanike kohal olles Kuriili saartest ei räägitud. Elik: suur osa sellest, mis lehtedes ilmus, on ajakirjanike fantaasia.
Venemaa välisministri Sergei Lavrovi paarist remargist tähtsam on rahulepingu sõlmimise mainimine, sest 1956. aasta deklaratsioonis nimetati seda saarte üleandmise eeltingimusena. Järelikult: saartest räägiti küllaldaselt. See on minu kommentaar, Vene ajakirjanikud ega nende jäljendajad seda ei maini.
Mõistagi võttis Kan vastu kutse külastada nii Venemaad kui ülejäänud riike, kuid sellest ei saa midagi erilist välja lugeda. Samal ajal väljendasid jaapanlased oma rahulolematust üsna nutikalt.
Nimelt tegi USA president Bill Clinton 1993. aastal APECi kohtumistel tavaks kanda kohalikke rõivaid viimasel õhtusöögil ja lõpupildi tegemisel, mis mõistagi viib alati fotograafid pöördesse. Sedapuhku jäid pildid kimonosid kandvatest riigijuhtidest tegemata: kõigil paluti tagasihoidlikult ja taibukalt riietuda.
Sestap jäi ajakirjanike rolliks vahutada selle üle, mismoodi reajaapanlastele oleks mõjunud nende riigi territooriumi haaranud Hiina ja Venemaa (ja USA? Ei, seda ei kirjutanud keegi!) liidrite uhkeldamine kimonodes.
Nüüd jääb üle huviga oodata, mida Putin ja Medvedev võtavad kostüümidega ette kahe aasta pärast, kui toimub järgmine APECi tippkohtumine Vladivostoki lahes Russki saarel. Esialgu käib seal alles konverentsikeskuse ehitus.