30+ ei tunnista piire. Sestap julgustame, provotseerime ja motiveerime uues inimkatsete rubriigis lugejaidki piire ületama ning mugavusstsoonist välja astuma. Tegema midagi, milleks nad ise ei teagi, et võimelised on. Teistele õpetuseks või hoiatuseks.
Peaaegu pool sajandist suitsetanud ajakirjanik Tõnu Kann võttis vastu meie pakkumise loobuda suitsetamisest 48 tunniks. Lihtsalt, toore tahtejõuga, nikotiiniplaastreid ja muid alternatiivseid suitsetamisest loobumise meetodeid kasutamata.
Tingimustel, et iga mittesuitsetatud tunni eest teenib ta euro ja võimalusega eksperiment igal hetkel katkestada ning teenitud raha välja võtta. Klausliga, et testperioodi eduka läbimise korral teenib ta kaks lisaeurot.
Eesmärk: 48 tundi suitsetamata
Motivaator: 1 euro iga suitsuvaba tunni eest + 2 eurot testperioodi läbimisel. Kokku 50 eurot.
Taust: suitsetanud 40 aastat
Ärkasin vastiku mõrkja maitsega suus, mis meenutas kolme või nelja sigaretti, mis ma enne magamaminekut suitsetasin põhimõttel, et tahtejõuline mees suitsetab isegi siis, kui ei taha.
See oli minu ettevalmistus kaheks suitsetamisvabaks õuduspäevaks.
Bussipeatusse kõmpides avastasid mu kämblad rõõmsa üllatusega, et neile on taskutes rohkem ruumi kui tavaliselt, sest sealt puudusid nii tikud kui ka sigaretipakk.
Suitsunälg tabas mind bussist väljudes, mis tundus imelik, kuivõrd ma suitsetan värskes õhus haruharva, saati siis tänaval. Aga see piinav sööst lämbus minus sama kiiresti kui kustunuks tikk tuules, sigarette mul ju niikuinii polnud.
Tööl hommikuse nõupidamise lõppedes vaatasin kohvimasina kohal rippuvat seinakella. See näitas, et olen rikkam euro ja viiekümne sendi võrra. Mida saab osta pooleteise euro eest?!
Loobusin harjumuspärasest tassikesest kohvist, sest kõik, mis kohvis on minu jaoks head, ilmneks korrus allpool, suitsuruumis. Sinna oli mul nüüd asja samapalju kui kassil katusele.
Keskpäevaks oli mu rahakott paksenenud hüpoteetilise nelja euro võrra. Pakk suitsu, natuke jääks ülegi!
Samal ajal maadlesin õhupuhtust käsitlevale artiklile tööpealkirja leidmisega. Pähe turgatanud sõnad, nagu „tuhk”, „ving” ja „suits”, ei teinud mu tubakata elu kergemaks.
Otsustasin pealkirja sinnapaika jätta, rahuneda ning allkorrusel ühe suitsu teha …
Mõistagi ei teinud. Kuid juurdlesin, kumb olla on uhkem, kas mees, kes teab, mida teeb, ja teeb, mida tahab. Või mees, kes ei tea, mida teeb või tahab, ning jätab seega kõik sinnapaika, olles mees, kes kõnnib isepäi isegi siis, kui istub mornilt oma töölaua taga … Avastanud ennast sedalaadi mõlgutustelt, sain aru, mis kaal on tubakasuitsul suitsetaja intellektuaalses tasakaaluseisundis.
Õnneks meenus mulle šokolaadikarp kirjutuslaua sahtlis, mille olid mulle paari nädala eest kinkinud kolleegid sünnipäevaks. Avasin selle lootuses, et magus suus mahendab kibedust hinges ja avastasin, et maiustustel on suitsetamisvastases võitluses oma võluv roll.
Magusat mugides pidasin vastu õhtuni, kui olin teeninud seitse eurot.
Hing ihkas lohutuseks üht napsu. Napsile reageeris mu suitsuhimus seedetrakt, trahheas, parim osa mu kopsudest … nagu tõrvapapp lõkkes: üüratu tahtmine oli kõik kuradile saata ja hingata tihket, musta, haisvat vingu. Mõtteks see jäi.
Õhtul koju sõites püüdsin ette kujutada, mida saab osta seitsme, nüüd juba kaheksa, varsti üheksa euro eest ja avastasin, et ei tea isegi, palju maksab liiter piima, millel peaks ju võitluses suitsuisuga mingi koht leiduma.
Magama heitsin mitu tundi varem kui harilikult, lootes veeta suure tüki ööpäevast letargilises unes, nägemata suitsetavaid naisi, auruvedureid, vabrikukorstnaid … Nägin alepõletamist ja Orleansi neitsit tuleriidal.
Järgmisel hommikul oli suus puhas maitse ja suitsuisu kimbutas ilmselt kuskil kedagi teist.
Otsustasin järgmised 24 tundi vastu pidada ja mängida mäkra kõigile, kes mu peale kihla olid vedanud, välja arvatud need kolm kolleegi, kes uskusid minusse ja olid improviseeritud kihlveokontoris panustanud mu vastupanuvõime kahele ööpäevale.
Üks neist meenutas mulle, et olin kümmekonna aasta eest kolm nädalat suitsetamata elanud. See oli siis, kui mu kops rebenes, mind töölt kiirabiga haiglasse toimetati ja suitsud ära võeti, kuna sissehingatud suits oleks arstide sõnul pääsenud auklikust kopsust hulkuma mu kõhukoopasse.
Olin selle sootuks unustanud. Aga meenutus kasvatas mu enesekindlust, nagu oleks lillele juua antud või padi kohevile tuuseldatud.
Oma auks pean tunnistama, et olin tolleks ajaks raha, mille peale kihla vedasin, täiesti unustanud.
Õhtul bussi oodates sattusin kõrvuti pingile ühe suitsetava vanadaamiga. Too pakkus suitsu, kui nägi mu veekalvel pilku, mis ta sigaretti saatis. Loobusin, öeldes, et olen just maha jätmas. Vanaproua rääkis siis mulle, kuidas ta vennapoeg suitsetamise maha jättis.
„Iga kord kui suitsu tahtis, võttis taskus tikutoosist tiku, rapsas selle põlema ja tõstis näo ette, nagu paneks suitsu põlema,” rääkis naine.
„Ja sai suitsetamisest lahti?”
„Ei saanud, aga vaata, kuidas mees ennast petta püüdis,” ütles naine ja vangutas mõtlikult pead.
Kodus võtsin tikutoosi ja rapsasin tiku põlema, tõstsin näo ette, hoidsin, kuni leek sõrmi kõrvetama hakkas ning raputasin siis tule surnuks, just nii, nagu oleksin suitsu süüdanud. Talitasin nõnda oma paarkümmend korda. Avitas.
Magama läksin jälle varakult ja jälle nägin Jeanne d’Arci tuleriidal, sedakorda koos Giordano Brunoga. Alet ei põletatud.
Hommikul tööle jõudes ootas mind kirjutuslaual 50 eurot. Vaatasin seda ja otsustasin veel ühe päeva ilma suitsetamiseta vastu pidada, sedakorda juba preemiarahata.
Ei pidanud vastu. Esimese suitsu süütasin allkorrusel suitsuruumis kell pool üksteist, kui olin kõiki uneaegu arvesse võttes ilma suitsuta vastu pidanud 57 tundi. Mind lohutas tassike kohvi kahe järjestikuse suitsu kõrvale.
Mittesuitsetajad, ärge alustage. Elus on ju muidki s-tähega algavaid pahesid: sardiinid õlis, suitsusealiha, suitsiid mõnel muul moel … lõpuks ka sigimine ja selle ümber sagimine.
Ega siis Euroopas suitsupakkidele asjata trükita, et „suitsetamine kahjustab raskelt sinu ja sind ümbritsevate inimeste tervist; suitsetamine võib tappa; suitsetamine kahjustab spermat ja vähendab viljakust; suitsetamine ahendab artereid ning põhjustab südameinfarkti ja ajurabandust; suitsetamisega kaasneb naha kiire vananemine …” Jube!
Suitsetajad, jookske peegli ette ja vaadake ennast üle: teie nahk, sperma, teie arterid …
Minul, 40 aastat suitsetanul, on kogu see europakett õnnetusi juba käes, kusjuures ainuke, kes siin palgasõduritega koos karistamatult tappa võib, ongi tubakas.