Jõekaldad saavad planeeringu

Foto: PP

Kõikide eelduste kohaselt kiidab Pärnu linnavolikogu täna heaks Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneeringu kehtestamise eelnõu, pannes sellega üksiti punkti juba 2002. aastal alanud protsessile.

„Tegemist ei ole traditsioonilise detailplaneeringuga ja see ei pruugi tunduda esmapilgul selge ega konkreetne, sest suuri objekte sellega paika ei panda, samal ajal seisab pea kogu jõekalda arendamine ja korraldamine selle planeeringu taga,” tõdes Pärnu linnaarhitekt Karri Tiigisoon. „Kui keegi tahab teha kas või paadisilda, siis ta ei saa, sest maa ei kuulu linnale: selline halb olukord, et jõgi on linna oma, kallas ei ole.”

Seega on konkreetne planeering eelkõige pikk samm selles suunas, et linn jõekallastelgi kunagi omatahtsi toimetada saab.

Situatsioon on üksjagu sarnane sellega, mis valitseb südalinnas Laia ja Pika tänava vahelisel alal, kus linn algatas samamoodi detailplaneeringu eesmärgiga taotleda osagi sealsest riigi reservmaast munitsipaalomandisse.

Kui see õnnestub, realiseerub plaan lõpuks ometi korda teha Port Artur 2 esine praegu kuumaastikku meenutav parkla nime kandev plats.

Kallas krunditakse

Ent üks oluline funktsioon on kõnealusel Pärnu jõe kaldaid ja akvatooriumi käsitleval detailplaneeringul veel: planeering jagab jõe ja kaldad kruntideks.

„Kui peaks selguma, et on vaja midagi planeerida, ei pea kogu jõge samas ulatuses uuesti planeerima, vaid saame seda teha vajalike kruntide ulatuses ja määrata sinna uued tingimused: valdavalt planeeritakse ju ikka ühe katastriüksuse kaupa,” nentis Tiigisoon.

Sest ehkki mõnes mõttes on iga kehtestatud detailplaneering nagu pühakiri, millesse tuleb suhtuda respektiga, ei pretendeeri ükski dokument lõplikule tõele.

„Peame vaatama planeeringut ja seda, kuidas kulgeb areng ja on võimalused, ning tegema sellest lähtuvalt mõistliku otsuse, nii et ei rikuks seadust ega kellegi huve, aga samal ajal on järgitud planeeringut,” märkis linnaarhitekt.

Kuus slipikohta

Kui jõekallastel on linna käed veel pikaks ajaks ilmselt seotud, siis kallaste tulevikku kavandada ja vete peale plaane joonistada ei keela keegi.

Liiati on Pärnu jõgi kuni Reiu jõe suudmeni ametlikult laevatatav, mistõttu mõttekas on panna jõel reeglid paika aegsasti: olude paranedes on jõele loota senisest rohkem mootorpaate ja kaatreid, rääkimata tervise- ja tippspordi harrastajate hulga kasvust.

„Planeeringus on piiritletud veesõidukite koridor, samuti on täpselt määratud sõudekanal sõudjatele-aerutajatele ja loomulikult sildumisalad, kuhu võib ehitada paadisilla, sadama või väikesadama, ning slipikohad, kaldteed paatide vettelaskmiseks või veest välja tõmbamiseks.”

Viimasena mainitutega on olukord merelinnas praegu nukker. Enam-vähem korralik slipp on jahisadamas, aga üsna menukas paatide vettelaskmise koht jahisadamast mõnisada meetrit mere poole on puhas isetegevus, mistõttu see hädalahendus ei vasta mingitele nõuetele.

Kõnealune detailplaneering näeb ette kuut slipikohta.

Ehkki Pärnu on merelinn ja kuulus oma liivaranna poolest, näeb planeering ette ujumiskohti jõeski. Seda enam, et mitteametlikke sulistamiskohti on juba nii jõe vasak- kui paremkaldal.

„Liivaranda klassikalises mõttes jõe äärde ei tehta, planeering vaid paneb kohad paika,” tõdes Tiigisoon. „Ujumiskoha juurde peaksid kuuluma riietuskabiinid ja sillakesed, kust saab vette minna, aga neid saaks praegugi teha: planeering seda ei reguleeri.”

Küll on nii praegustes kui kavandatavates ujumiskohtades linnaarhitekti hinnangul tarvis kiiremas korras üle vaadata jõepõhi. Ei ole uudis, et sellega pole Pärnu jões keegi tegelnud või on seda tehtud sedavõrd ammu. Nii et omaalgatuslikud, kuid ka planeeringus kavandatud ujumiskohad kujutavad suplejatele reaalset ohtu.

„Paljudes kohtades on põhi täiesti kohutav, sest seal on kõike alates rehvidest ja külmkappidest ning lõpetades kilukarpidega,” nentis Tiigisoon.

Plaanis ka elurajoonid

Mõnusa ajaveetmisega on seotud Pärnu kutsehariduskeskuse all jõe ja Tammiste tee vahel asuv puhkeala. Kui seni on see piknikupidamiseks ideaalne paik linnarahval veel leidmata, siis Tiigisoone lootuste kohaselt muutuks olukord kardinaalselt, kui kunagi valmib Tammsaare puiestee pikendusena jõge ületama kavandatud sild.

„Sild tooks olulise, ilusa lõunasse ja jõele avaneva vaatega roheala linnaelanikele märgatavalt lähemale,” leidis linnaarhitekt. „Jaansoni raja populaarsus näitab, et vajadus niisuguse koha järele on.”

Peale eelmainitud alade näeb planeering ette seda, et Pärnu jõe paremkaldale passib senisest märksa rohkem elamuid: jõele avanev vaade ning lõunapäike peaksid olema kinnisvaraarendajatele ahvatlevad. Nagu seda on jõe vasakkaldal kunagise Maseko kohal tulevase elamurajooni asukoht.

Õnneks või kahjuks arendustegevust praegu nii ühel kui teisel kaldal ei toimu, ehkki Viisnurga territooriumile Rääma tänava ääres kerkima pidava elurajooni kohta on valminud planeeringu eskiis.

„Praegu on see kõik majanduslikest oludest tulenevalt toppama jäänud, ei ole mõtet asfaldisse ega betooni raha panna, kui elanikke sisse ei tule,” tõdes linnaarhitekt.