Hansa Hambakliiniku asutajate vaev on end õigustanud

, toimetaja, telefon 447 7088
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hansa Hambakliinik on Krista (pildil) ja Ivo Toomesoo jõupingutuste tulemusena endale klientide südames kindla koha leidnud.
Hansa Hambakliinik on Krista (pildil) ja Ivo Toomesoo jõupingutuste tulemusena endale klientide südames kindla koha leidnud. Foto: Kredex

Ligi viis aastat Pärnus tegutsenud Hansa Hambakliinikul on truu klientidering, mis pidevalt täieneb. Parimaks reklaamiks peab kliinikujuht Krista Toomesoo patsientide positiivset kogemust, mida sõprade ja tuttavatega jagatakse.

2011. aastal avas abielupaar Krista ja Ivo Toomesoo Pärnus De Lange ärihoones Hansa Hambakliiniku. Kolm aastat varem oli eelnevalt üheksa aastat Pärnu hambapolikliinikus stomatoloogina töötanud Krista jäänud lapsepuhkusele ja otsustas taas töösse sukelduda juba koos hambatehnikust abikaasaga rajatud päris oma kliinikus. Kaalumisel oli võimalus kolida rikkamasse Tallinna, aga et Pärnus oli juba välja kujunenud oma klientuur, otsustati jääda. Pikalt otsiti sobivaid ruume, kõige põhjalikumalt peeti läbirääkimisi Hansapordiga, aga uksed avati siiski sobivamaid tingimusi pakkunud  De Langes.

Kui ruumid olid leitud, tuli kliiniku ja laboriruumid meditsiinilise asutuse nõuetele vastavaks seada. Lähtuti põhimõttest, et kui juba teha, siis nii, et ühes kliinikus saaks pakkuda kõike, mida nüüdisaegne hambaravi võimaldab. Hansa Hambakliinikus on ravikabinetid, röntgenikabinet, sterilisatsiooniruum ja hambalaboratoorium.

Ainuüksi kliinikusse investeeriti 160 000 eurot, lisaks hambalabor. Kõik sisustati hambaravitehnika viimase sõna järgi – peale isikliku kapitali jõuti soovitud tulemuseni tänu EASi kasvutoetusele ning KredExi väljastatud ja Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatud laenukäendusele saadud pangalaenule.

„Oma kliinikuga on muret muidugi suurusjärgu võrra rohkem, kui varem palgatööd tehes, seda enam, et südames olen ma pigem arst kui ettevõtja, aga kõigega saab hakkama,“ kinnitab Krista Toomesoo. „Inimene vajab muutusi, tahtsime vaheldust. Ja Pärnus ei olnud tol ajal nii heade vahenditega ja nii palju võimalusi pakkuvat kliinikut. Nii see otsus langes.“ Olles lapsevanem, soovis ta ka paindlikumat tööaega, suures süsteemis polnuks see võimalik.

Esimesed kaks aastat olid keerulised, aga siis tuli juba veendumus, et rajatud kliinik toimib kenasti.

Hambakliiniku asutamine on Krista sõnul kindlasti keerulisem kui mõne väikese poe või tootmise käima tõmbamine. Hambakliinikule esitavad tohutult nõudmisi terviseamet, tööinspektsioon jt, juba ruumide valikul tuli arvestada tuhande  tingimusega alates ventilatsioonist kuni ruumide paigutuse vajadustele vastavusega. Samuti tuli arvestada, et  edaspidi ollakse konkreetse ruumiga tihedalt seotud:  kui hoone omanik rendihinda tõstab, ei saa näiteks nagu kosmeetik või juuksur võtta kiiresti oma asjad ja kolida mujale. Erinevalt üldmeditsiiniasutustest ei saa hambakliiniku asutajad loota ka riigi finantstoele.     

Abikaasa Ivoga on neil rollid jaotatud nii, et Krista juhib kliinikut ja Ivo laborit. „Enamik kliinikuid tahaks omada hambalaborit, meil on see olemas ja see on väga suur pluss – siit tulenevad laitmatu koostöö, kvaliteet, operatiivsus, personaalsus.“

Pärnus on hambakliinikuid palju, on suuremaid ja väiksemaid, on pisut odavamaid, on kallimaid, aga Krista kogemuse kohaselt jagub neile kõigile kliente: “Palju sõltub sellest, mis võimalusi sa inimestele pakud. Kas ainult raviteenust ja lihtsamat kirurgiat või proteese, implantoloogiat, ortodontiat, selliselt varustatud kliinikuid pole palju. Tänu tehtud investeeringutele ostab osa kliinikuid meilt teenust, näiteks röntgendiagnostikat, sterilisatsiooni bioloogilist testi.“

Hansa Hambakliiniku edu taga on osalt soodne asukoht Pärnu kesklinnas bussijaama vahetus läheduses. Maakonnast tulijatele on see väga mugav. Siin käiakse mitte ainult Pärnumaalt, vaid isegi Tallinnast, Viljandist ja ka mujalt. Tänu labori olemasolule leiavad neid üles paljud proteeside soovijad. „Kui saad kaugemalt tulijale võimaldada ühel päeval kaks-kolm visiiti, mis tähendab, et tema mure leiab lahenduse, on see tema jaoks nii ajaline kui rahaline võit,“ ütleb Krista. Sellest, et kliente jagub kõigile, annab tunnistust seegi, et nendega samas hoones asub Hommiku Hambaravi ja omavahel saadakse hästi hakkama.

Hansa Hambakliinikusse on tee leidnud välismaisedki puhkajad, aga neist paljudega on see probleem, et teenust tahetakse saada kas kohe või näiteks nädala jooksul. Võimalusel tullakse vastu. Samuti on välja kujunenud soomlastest püsiklientuur, kes enamasti on kliiniku üles leidnud siin juba positiivse kogemuse saanute soovitusel. Pärnusse puhkama tulek ühendatakse Soomega võrreldes soodsama, aga kvaliteetse hambaravi või proteesimisega.

Enda kohta ütleb Krista, et ta ongi hingelt arst ja ühtegi teist tööd ta teha ei tahaks. Lisaks oma kliinikus töötamisele käib ta Tallinna lastehaiglas erivajadustega lapsi ravimas. Samuti on seal tema patsientideks lastekodulapsed ja lapsed, kes kardavad hambaravi: “On kolme-nelja aastaseid lapsi, kellel on kahekümnest hambast terved vaid kaks. Ülejäänud on põletikus.“

Krista Toomesoole meeldib ka üldmeditsiin ja kõik, mis sellega seotud. Ta näebki patsienti pigem tervikuna, mitte ainult tema hambaid. Väga palju avaldub suus teisi, eriti autoimmuunhaigusi, viirushaigusi. Vajadusel annab ta patsiendile kaasa saatekirja, enim teeb ta koostööd nahaarstidega: „Eestis on praegu tegelikult puudus suu limaskesta haigustele spetsialiseerunud arstidest, minu jaoks on see väga huvitav valdkond.“

Otsest reklaami Hansa Hambakliinik endale teinud ei ole, kliendid on neid üles leidnud pigem tuttavate soovituste kaudu. Palju on püsikliente ja see ring laieneb pidevalt. Omajagu on peresid, mille kõik liikmed just siin oma hambaid kontrollivad ja parandada lasevad.

„Ma ise spetsialiseeruksin hea meelega kirurgiale  ja proteesidele. Samal ajal sobime hästi lastega ja kuidas ma neile ikka ära ütlen,“ tõdeb Krista.

Hambaravi kalliduse kohta ütleb ta, et kõik on suhteline: “Asjatundmatul inimesel pole aimugi, kui palju vahendeid kulub kas või ühe plommi paigaldamiseks. Kui kulusid rehkendada, siis alustame puurmasinast, mis kasutab vett, elektrit; jätkame vatitutikute, patsiendi kandikulina ja põllega, kinnastega, deinfitseerimisvahenditega jne. Lisame, et kõik need on ühekordseks kasutamiseks. Materjal, mida me plommi tegemisel kasutame, on väga kvaliteetne ja maksab palju. Hambaravis ei ole miski odav. Ja andke andeks, ma olen õppinud ülikoolis üheksa aastat ja hiljem järjepidevalt enda oskustesse aega ja raha investeerinud, seegi maksab.“ Ta toob võrdluse, et paljud maksavad iga kuu iluteenuste eest vähemalt sama summa, mis kulub ühe plommi peale. Ja iluteenuste pakkumiseks ei ole vaja kõrgharidust ega investeerida 160 000 ja enamgi eurot ...

Paljuski pseudoprobleemiks peab ta seevastu arvamust, et paljud ei tule hambaarsti juurde rahalistel põhjustel. Enamasti jäetakse tulemata hoopis hirmust meditsiiniprotseduuride ees, välditakse ebamugavat olukorda. Arsti poole pöördumist muudkui lükatakse ja lükatakse edasi ning pärast makstakse oluliselt kõrgemat hinda. Kui patsient ei oleks väikesel probleemil lasknud omatahtsi kosuda, oleks rahaline kokkuhoid märkimisväärne. Ja paraku on nii, et hambaauk pole iseparanev nagu vahel peavalu, mis hommikul ärgates võib olla kadunud.

Kurvaks teeb dr Toomesood see, et paljud vanemad ei hoolitse oma laste hammaste tervise eest. Laste hambaravi eest maksab küll riik, aga tuleb ette lapsi, keda pole viis aastat ei kontrollitud ega ravitud. „Siin ei ole süüdi ei hambaarst ega riik. Lapses peavad tema vanemad selle harjumuse välja kujundama. Ja täiskasvanutegi puhul ei ole hambaravikulud nii tohutud, et see õigustaks enda tervise hooletusse jätmist. Küsimus pole rikkuses ja vaesuses, vaid endast hoolimises. Pigem on raskustes maal elavad inimesed, kellel on vahel tõesti keeruline hambaarsti juurde jõuda,“ on Krista veendunud.

Hansa Hambakliiniku tulevikuplaanidesse mahub ühe või kahe arsti palkamine, kusjuures vajalikud ruumid juba ootavad. Mingeid suuremaid investeeringuid lähiajal teha pole vaja, sest tehnika on alles uus: „Kui investeerime, siis laborisse, sest selles vallas tuleb pidevalt väga palju uusi ja häid arendusi.“

Foto: Pärnu Postimees

Kommentaar
KredExi ettevõtlusdivisjoni juht Jarmo Liiver: 

KredEx on käendanud Hansa Hambakliiniku investeerimislaenu, mille eesmärk oli investeeringute tegemine hambaravikabineti avamisse ja hambaravitehnika soetamisse.

Kuigi Pärnus tegutseb palju hambaravikliinikuid, on Hansa Hambakliinik leidnud endale lojaalse püsiklientuuri. Tänu tehtud investeeringutele suudab kliinik pakkuda klientidele täisteenust ja pakkuda teenust teistelegi hambakliinikutele.

Hansa Hambakliiniku puhul väärib märkimist fakt, et tegemist on pereettevõttega, mida Eestis väga tihti ei kohta.

Meeskonna pikaaegne valdkondlik kogemus annab alust uskuda Hansa Hambakliiniku jätkuvasse edusse.

Copy
Tagasi üles