Täna kell 10.30 toimus Pärnu Alevi kalmistul Amandus Adamsoni loodud vabadussõja mälestusmärgi juures tseremoonia, millega avaldati austust vabadussõjas võidelnud Eesti sõjaväelastele, liitlastele ja vabatahtlikele ja mälestati langenuid.
Galerii: Pärnu Alevi kalmistul mälestati vabadussõjas võidelnuid
3. jaanuar 2016, 12:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõnelesid kaplan Eduard Kakko, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, linnapea Romek Kosenkranius ja vabadussõjas osalenu järeltulija Jaan Roosnurm.
Sõnavõtjad tundsid muret, et nagu eelmisegi iseseisvusaja lõpul ei mõista rahvas enam oma juhte ega juhid rahvast. Kuigi Eesti Vabariik püsib suuresti sellel vundamendil, mis loodi vabadussõja võitmise järel, tuleb üha rohkem näha vaeva, et meie iseolemine kestaks. Selleks on vaja, et rahvas ja võimulolijad leiaksid taas ühise keele ja meele.
Üks kõnelejaist kritiseeris Vene-Eesti piirilepet, millega loobutakse Tartu rahu pärandist.
Vabadussõja monumendi jalamile asetasid pärja Pärnu maavalitsuse, Pärnu linnavalitsuse ja -volikogu, Kaitseliidu Pärnumaa maleva ja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna ja Eesti lipu seltsi esindajad.
Pärast pingelisi läbirääkimisi Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel hakkas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 kehtima vaherahu vabadussõja rinnetel. 2. veebruaril allkirjastati Tartu rahuleping, millega Eesti oli võitnud vabadussõja.
1920. aastatel muutus traditsiooniks pidada 3. jaanuaril relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminutit.
Praegu on vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Eestis lipupäev, kuid linnapildis hakkas täna silma vaid mõni sel puhul heisatud trikoloor.
Mälestustseremoonial ei osalenud ühtki skautide ega gaidide esindajat, kuigi kuulu järgi pidavat neid Pärnus siiski leiduma.