Kiirust ületanud mees maksab kolmandat korda sama trahvi

Martin Laine
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiiruskaamera
Kiiruskaamera Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Kiirust ületanud Pärnumaa mees peab vale viitenumbri tõttu juba kolmandat korda sama trahvi tasuma, eelnevalt tasutud summadega kasvas trahv neljakordseks.

Kui Toomas jäi möödasõidul kiiruskaamerasse 8 km/h lubatust suurema sõidukiirusega, sai ta 12eurose trahvi, mille maksis paar päeva hiljem. Kahjuks saatis ta summa küll rahandusministeeriumi kontole, kuid valele viitenumbrile. 

Mees ei saanud enda sõnutsi neli kuud ühtegi kinnitust, et trahv oleks tasumata jäänud. "Korrektne oleks, kui tähtaja möödumisel saadaks riigiasutus meeldetuletus tasumata arve kohta," arvas ta. Raha laekus Eesti kirjandusmuuseumile.

Foto: Kuvatõmmis

"Huvitav, et sealt keegi ei uurinudki, mis imelikku trahvi ma neile maksan," lisas Toomas. "Põhimõtteliselt võid kanda rahandusministeeriumi arvele mingi suvalise summa suvalise selgitusega ja seda võetakse enesestmõistetavalt. Kui aga neile midagi tasumata jätta, teavad kohe, mille eest," kirjeldas ta.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu võttis Pärnu Postimehega ühendust ning lisas, et ministeerium tagastas tegelikult 27. augustil vale viitenumbriga ekslikult Eesti kirjandusmuuseumile üle kantud summa maksja pangakontole juba 7. septembril selgitusega "Ekslikult laekunud summa tagasikanne".

Kui neli kuud hiljem tuli üllatuslik kohtutäituri teavitus maksmata trahvi kohta, soovis Toomas selle kohe uuesti ära maksta. Nii ta tegigi, lisades avaldusse selgituse, miks asi nii kaugele läinud on. Politsei ja piirivalveametilt tuli sellegi kohta napisõnaline e-kiri, et nüüd on trahvi juba liiga hilja maksta. 

"Kuigi politsei näeb, et olen tasunud õigeaegselt, avaldust tagasi ei võta ja sisuliselt on see ikka maksmata trahv," rääkis Toomas.

Kohtutäitur soovitas mehel teha avaldus nii vale kui õige viitenumbriga makstud summade kohta ja raha tagasi nõuda. "Selle peale politsei esindaja vaid irvitas ja ütles, et tore, kui kohtutäiturid kõike oma arvates nii hästi teavad," kirjeldas ta ebameeldivat kogemust ametnikuga.

Mehe sõnutsi on kohtutäitur olnud väga abivalmis. "Nüüd soovitab ta summa veel kord tasuda koos lisakuludega ja hiljem varasemate maksete kohta kaebus esitada," rääkis ta. Nii peab Toomas maksma trahvi kolmandat korda ja 12eurosest summast on kasvanud 50. 

Politsei kodulehel on kirjas: "Hoiatustrahv loetakse õigeaegselt tasutuks, kui see on maksmise tähtpäevaks laekunud trahviteates märgitud pangakontole." Viitenumbrist pole siinkohal juttugi. Toomas kandis tõesti summa õigele pangakontole.

Tasumata trahvide kohta saadab politsei infosüsteem kohtutäiturile info automaatselt ja seetõttu alustas täitur juhtumi kohta täitemenetlust. "Kohtutäitur tuvastas küll kohe, et inimene on trahvi tasunud ja topelt ta seda kindlasti tegema ei pea, kuid eksliku viitenumbri tõttu alustatud menetlusega seotud kulud tuleb kohtutäiturile ikkagi maksta," rääkis politsei- ja piirivalveameti vanempressiesindaja Seiko Kukk. "Politsei ei saa inimese eest tasuda kohtutäituri kulusid, mis on tekkinud eksliku viitenumbri tõttu," lisas ta.

Kukk selgitas, et rahandusministeeriumisse jõuab väga suur hulk makseid, mistõttu õige viitenumber on ülioluline, et makse ja nõue õigesti seotud saaks.

Copy
Tagasi üles