Kihnu vallavanemal Ingvar Saarel polnud õrna aimugi, millise džinni ta päästab pudelist välja jõulueelse Facebooki postitusega, mis kutsus vallaelanikuks registreerima neid, kellel saarele asja.
Kihnu vallavanem ajas linnaametniku närvi
6. jaanuar 2016, 08:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postitus “Head Kihnu sõbrad!” sisaldas meeldetuletust, et aasta ringi saab parvlaeva Kihnu Virve pardal sõita soodushinnaga vaid isik, kes on 1. jaanuari seisuga ennast Kihnu elanikuks registreerinud. Vallavalitsuse andmetel vastas jaatavalt kuus inimest, nende hulgas suvekodude omanikke.
Sotsiaalmeedia kaudu avalikkuseni jõudnud üleskutse peale läks närvi Pärnu linnavalitsus ja avalike suhete teenistuse juhataja Anu Juurma-Saks teatas, et nemad ei pea Kihnu vallavanema üleskutset mõistlikuks – see on siserände õhutamine.
Kihnu vallavanem arvas seepeale, et otsuse teevad inimesed ise, Kihnu vald ei sunni kedagi elukohta Kihnu registreerima.
Siserände õhutamine
Kihnu vallavanema sõnade kohaselt on igal inimesel õigus ja vaba valik registreerida elukoht selles omavalitsuses, kus ta seda paremaks peab.
“Tõsiasi on, et osa inimesi registreerib ennast saareelanikuks parvlaeva soodsama piletihinna tõttu, sest liigub tihti saare ja mandri vahet – inimlikult on see arusaadav,” möönis Saare. “Omavalitsuse vaatenurgast on selle paratamatuse juures kõige mõistlikum soovitada elukoht registreerida hiljemalt 1. jaanuariks, ja mitte ainult üheks päevaks, nagu väidab Pärnu linnavalitsus.”
Juurma-Saks nentis pressiteates, et arusaadavalt võib kodanikele aeg-ajalt meelde tuletada, et nad registreeriksid elukohaks omavalitsuse, kus nad elavad ja mille avalikke teenuseid ning soodustusi kasutavad.
“Taunitav on Kihnu vallavanema sõnumi osa, millest võib välja lugeda, et õigustatud on end registreerida ainult väga lühikeseks ajavahemikuks ja kooli ning lasteaia pärast võib juba 2. jaanuarist end tagasi registreerida omavalitsusse, kus tegelikult elatakse,” väitis Juurma-Saks.
Saare ei andnud alla ja lisas näite: kui pärnakas registreerib elukoha pärast 1. jaanuari, näiteks kevadel Kihnu vallas asuvasse suvekodusse soodsama piletihinna mõttega, kuid samal ajal käivad Kihnu valla elaniku lapsed Pärnu linna lasteaias, pole Pärnu linnavalitsusel sellise olukorra vastu ilmselt midagi.
“Miks?” küsis Saare ja selgitas: “Siis laekub 1. jaanuari seisuga tulumaks Pärnu linna kassasse ja samal ajal saadab linn välja lasteasutuse kohatasu arve Kihnu vallale, kuigi vanemate tulumaks selle koha pidamiseks laekub veel aasta jooksul linnale. Kihnu vald on olukorras, kus aastas tuleb tuhandeid eurosid lisakulu, mida Kihnu elanike tulumaks ei kata, sest elanikud on registreerinud end pärast 1. jaanuari. Mina pean sellist olukorda äärmiselt ebamõistlikuks, aga sellised need mängureeglid on.”
Kingitus registreeringu eest
Suures plaanis elab Pärnus 55 korda rohkem elanikke kui 40kilomeetrise meretee kaugusel Kihnu saarel.
Pärnu linnavalitsuse vaatevinklist on Kihnu vallavanema üleskutse taga soov saada teiste omavalitsuste kodanikud oma valla registrisse vaid üheks päevaks ja üksnes seepärast, et järgmise aasta üksikisiku tulumaks laekuks omavalitsuse eelarvesse.
Eraldab ju riik kodaniku makstava tulumaksu osa (11,6% brutotulust) omavalitsusele, kus kodanik on rahvastikuregistri 1. jaanuari andmete põhjal registreeritud.
Selle maksutuluga katab omavalitsus näiteks kooli ja lasteaia kulud, toetab huviharidust, kultuuri- ja sporditegevust, hoiab korras teid, tänavaid, parke.
“Kui kodanik kirjutab end paariks päevaks teise omavalitsusse, väheneb elukohajärgse omavalitsuse tulubaas ja seega kannatab avalike teenuste kvaliteet seal, kus inimene ja tema pere elab,” viibutas Juurma-Saks sõrme.
Saare arvates on aus inimestele öelda: kui tal on vaja ennast teise omavalitsusse tagasi registreerida, ei pälvi see Kihnu valla hukkamõistu.
“Meil tekib sissekirjutuse järel täiendav tulubaas teiste omavalitsuste esitatud kohatasude arvete tasumiseks, 500eurose sünnitoetuse maksmiseks ja muu hulgas Kihnu saare korrastamiseks, et kõigil oleks tore siin puhkust nautida,” märkis Saare.
Kihnust vaadates on jutu kokkuvõte selles, et kui Pärnu linnavalitsus ei pea kehtivat tulumaksu jagamise süsteemi mõistlikuks, võiks ta teha riigile ettepaneku süsteemi muuta.
“Pärnu linnavalitsus peab meie üleskutset ebaeetiliseks, aga miskipärast on ise aastaid pakkunud tasuta spaa- ja teatripileteid elukoha registri “korrastamise” sildi all. Miks peab registri korrastamiseks kingitusi jagama?” küsis Kihnu vallavanem.