Kehv riigitee ajab närvi krussi

Silvia Paluoja
, reporter, Pärnu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veelikse küla talupidajad Aleksander Vilinurm (vasakul) ja Ago Jürgenson on nördinud riigi suhtumise pärast, mis jätab riigile kuuluvad kruuskattega teed järjest halvemasse olukorda. Riigimaantee number 19303 Tali-Jäärja, pildistatud 28. detsembril 2015. Selle tee äärde jääb mitu talu ja seal elavad inimesed, kes pääsevad kodust välja vaid autoga.
Veelikse küla talupidajad Aleksander Vilinurm (vasakul) ja Ago Jürgenson on nördinud riigi suhtumise pärast, mis jätab riigile kuuluvad kruuskattega teed järjest halvemasse olukorda. Riigimaantee number 19303 Tali-Jäärja, pildistatud 28. detsembril 2015. Selle tee äärde jääb mitu talu ja seal elavad inimesed, kes pääsevad kodust välja vaid autoga. Foto: Urmas Luik

“Ma arvan, et see tee oli viimati nii halb 1944. aastal, kui sakslane taganes ja venelane pommitas,” ütleb kohalik talupidaja, viidates raskes roopas teele, mis algab 30 piirangumärgi ja hoiatusega, et liiklus on raskendatud.

Jõulupühad on seljataga ja aastavahetus ees, kui trehvame Veelikse küla südames kahe tõsise talupidaja, Aleksander Vilinurme ja Ago Jürgensoniga. Meie selja taga teeristis näitab viit Kilingi-Nõmme 15, Tali 7 ning Jäärja 11 ja Mõisaküla 20 kilomeetrit. Teemeister oli 28. detsembri hommikul tõmmanud musta kilekoti “pähe” Jäärja ja Tali poole viiva tee otsas kaheksa tonni massipiirangu märgile. Paar ööd on kahutanud ja pori on hangunud nagu koogiglasuur, sügavad vaod sisse surutud.

“Vaat selle koha pealt peaks ütlema, et maanteeamet on väga usin: nii kui meil sajab pool päeva vihma, on kaheksa tonni märgid ees,” nendib Ago Jürgenson.

Külameeste närvi on eriti krussi ajanud punakat savi meenutava kattega tee, mis ühendab Veelikset valla teise küla Jäärjaga ja Viljandimaa lähima linna Mõisakülaga.

Kütuseaktsiis hajub

Meeste jutu järgi hakkas jama Jäärja ja Tali teega pihta sügisel, kui sinna veeti “mingit ollust” peale, värvilt meenutas see punasavi.

“Muide, see jäi väga hästi kinni: toodi koorem, teerull lükkas laiali ja oli nagu asfalt. Väga mõnus oli sõita, aga esimeste vihmade järel oli see tõeline õudukas,” kirjeldab Vilinurm esimesi elamusi. “Autot ei olnud mõtet Veeliksel pesta, siit Talile või Kargojale jõudes ei olnud numberid enam näha, tuledest rääkimata.”

Kargoja tee viib Kilingi-Nõmmeni, enne seda algab mustkate.

“Kui sõidad siit asfaldi peale ja seisma jääd, on auto all punane ruut maas,” lisab Jürgenson.

Jürgensoni kui maaettevõtja arvates on kõige kummalisem see, et keegi ei vastuta sellise jama eest, kuigi tema teada on maantee eeskirjas täpselt ette antud, milline peab olema remondiks kasutatava kruusa fraktsioon.

“Nii Tali kui Jäärja poole ehitatud tee pole kvaliteetne, aga kui nuriseme, leiab maanteeamet, et raskeveokid on süüdi,” seletab Jürgenson. “Saan aru, et raskeveokite liiklus on takistatud kevadel, kui muldkeha üles sulab, aga see pind on siin mäda, teekatte kvaliteet ei ole see, mis olema peab, ja kulutatud on palju maksumaksja raha.”

Kolme suunda hargneval kruuskattega riigimaanteel on bussiliiklus vaid Veelikse ja Tali vahel. Postiauto peab jõudma iga talu postkastini, teest ja ilmast hoolimata. Aga autod lagunevad ka neil, kes elavad kruuskattega riigiteede ääres ja kelle talu korsten veel suitseb. Maainimesed küsivad õigustatult: kuhu hajub kütuseaktsiis, millest teatud osa peaks minema teede remondiks?

Höövel lükkas kivid lahti

Endise vallakeskuse Tali poolt tulles kolksuvad vastu autopõhja höövliga lahtilükatud kivid. Sahk ei ole kahutanud roobastest jagu saanud ja pole vaja suurt kujutlusvõimet, et mõista, mismoodi kohalikud ennast siin roolis tunnevad.

Vilinurme jutu järgi võtab tema auto tehase normide järgi seitse ja pool liitrit kütust saja kilomeetri peale, kuid vihmade ajal võttis Tali ja Veelikse vahet liikudes poolteist korda rohkem. Sellepärast oli tal vahepeal kuri plaan esitada kütusearve kas maanteeametile või ministeeriumile, millele see ametkond allub.

“Elame ju sellises kohas, kus kõik teenused on kaugel ja liikumiseks pole muud võimalust kui oma auto,” lausub ta.

Talupojatarkusega mehed alustaksid Jäärja poole viiva tee remonti kraavitamisest, et liigvesi pealt juhtida. Busside ümberkeeramise kohta on toodud katte tugevdamiseks killustikku, aga ülejäänud tee olevat vesisel ajal selline, et pardid ujuvad peal.

“Truup on siin all, kunagi oli juttu, et võiks truubi lahti teha, kas vana taastada või uue panna, aga see pidi olema maaparandussüsteemi osa, seega ei saa teha, pole maanteeameti rida,” nörritab Vilinurme ametkondlik jooneajamine.

Lähemasse poodi Talile minekuks kasutavad külaelanikud RMK metsateid, sest need on korraliku kattega, tugevad ja siledad.

“Eraldatakse miljoneid, et linna lähivallad saaksid kergliiklusteedega ühendatud, aga meil ei ole sellist teedki, et võiksime kauplusesse leiva järele minna,” rehmab Jürgenson käega ja kiirustab pooleli jäänud tööd jätkama.

Vihmaga püdela punaka kattega tee pärast on mures ka endise sidemaja elanik Helgi Iluste. Heleda välisvoodriga hoone jääb teekaldasse ja poripritsmed lendavad mööda seina ning aknaid laiali.

“Urissaarest veeti liiv ja savi segamini siia peale ja see oli vihmaga õudne, mis ma sest seinast ja akendest pesen, kui pritsib kohe jälle täis,” on perenaine pahane. “Pandi siia see märk üles, aga reka moodi auto pani ikka täie vaardiga mööda, ühistu traktorid sõidavad ka siit kaudu lauda juurde.”

Vastab nõuetele

Veelikse elanike arusaama, nagu oleks Jäärja teel tehtud remont, lükkab ümber maanteeameti Lääne regiooni ehitusvaldkonna juht Margus Eisenschmidt.

“Kruusateele veeti peale purustatud kruusast kiht, et oleks võimalik teed hööveldades tagada tee vastavus seisundinõuetele,” kinnitab Eisenschmidt. Kõnealune töö tehti tema sõnade järgi hoolde raames, mingeid eraldi vahendeid tee seisundinõuete tagamiseks maanteeamet ei kulutanud. Töö tegi AS Eesti Teed.

Maanteeameti esindaja on veendunud, et riigimaanteed number 19303 Tali-Jäärja ja number 19308 Kargoja-Veelikse vastavad seisundinõuetele ning on sõidetavad.

Maanteeametil on välja töötatud kruusateedele tolmuvabade katete ehitamise metoodika, mis arvestab teelõikude liiklussagedusi, raskeliikluse osakaalu, võrgulist tähtsust, bussiliinide olemasolu, tolmu mõju elukeskkonnale, tee kasutajate arvu ja teisigi tegureid.

“Kõigi nende andmete alusel on Eesti Vabariigi riigiteed seatud pingeritta, millest kujuneb katete ehitamise järjekord kruuskattega teedele,” täpsustab Eisenschmidt.

Paraku ei ole kõnealused riigimaanteed katete ehitamise nimekirjas aastateks 2016–2019, välja arvatud Veelikse külas 1,7kilomeetrine lõik. Lohutus seegi, et alanud aastal on maanteeametil kavas rajada tolmuvaba kate Veelikse vahele Tali-Jäärja teel kilomeetritel 10,15–11,55 ja Kargoja-Veelikse teel kilomeetritel 6,2–6,55.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles