Pärnust poole tunni autosõidu kaugusel jätkuvad suvemõnud sulistamisega kolme rajaga basseinis, sest ligi 1000 elanikuga Tootsi alevikus asub maapiirkonna ainus sügisest kevadeni töötav ujula.
Tootsis õpivad maalapsed ujuma
23. november 2010, 08:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tihemetsa alevikus on ka ujula, kuid see oli viimati avatud tunamullu kevadtalvel ja vaid kuu aega. Saarde valla päeva-, spordi- ja kultuurikeskuste juhataja Avo Tursk räägib, et kohe, kui võimla ja ujula saavad oma katlamaja ja hoone võib üldisest asula keskküttest lahti lülitada, tehakse ujula lahti. Siis avaneb ümbruskonna ehk Lõuna-Pärnumaa elanikel võimalus ujumas käia oktoobrist aprillini.
“Regionaalse ujula mõõdu oleme saavutanud, 11 kooli kasutavad meie basseini ujumise algõppeks,” ütleb Tootsi vallavanem Kalev Kaljuste. Kõnealuses piirkonnas ehk Pärnumaa põhjaosas palju valikuid polegi, lähim ujula asub naabermaakonnas Türil, Pärnu jääb kaugemale.
Troopiline soojus
Briketitootjate asulas Tootsis valmis ujula 1974. aastal, nõukogudeaegsetes dokumentides on see tuletõrje-veevõtukoht, mis tuli natukene parem välja, nagu ka saun sinna juurde. Mõlemad on jäänud remondi ja uuendamise järel tööle ja vallavanema jutu järgi on jäänud ujulas teha üsna vähe, sest hoone on 80 protsenti renoveeritud.
Seina äärest on kadunud roostes emailradiaatorid, mis on asendatud põrandaküttega. Tuult läbi laskvad aknad on vahetatud uute ja sooja pidavate vastu, seintel kiiskab hele kahhel ja ustepoolses osas ilmestavad 25x8meetrise siseujulaga ruumi hiigelkasvu toalilled.
“Kohalikud elanikud on need lilled meile toonud ja tooksid rohkem, kui meil oleks, kuhu neid panna,” mainib Kaia Kerge, kes spordikeskuses koordineerib ujula tööd ja juhendab ujumise algõppijaid.
Igal koolil on oma päev ja aeg. Neljapäeval kilkavad esimesed tered Vändra gümnaasiumi teise klassi tüdrukud-poisid, kes õpetajat oodates nagu pääsukesed traadi peal ennast basseini veerele sätivad. Vesi on troopiline, 29 kraadi, ja laste tarvis alandatakse tehisveekogu sisu, et aremategi jalad põhja ulatuksid.
“Väga paljud siitkandi lapsed oskavad ujuda tänu sellele, et siin on bassein,” kinnitab vallavanem, teades, et kuigi riik toetab kohustuslikku ujumise algõpetust, maksavad omavalitsused sellele peale. Näiteks sõidu ujuma ja tagasi.
Pärnjõe põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Ene Reier ütleb, et tema mäletab Tootsis lastega ujumas käimist sest ajast, kui ta kooli tööle tuli: mitu aastakümmet juba. “Tingimused on Tootsis väga head, lastele on abikätised ja ujumislauad olemas, ujula on soe, pesemis- ja rõivastumisruumid remonditud,” nimetab Reier, kelle sõnutsi oleks ideaalne kahe bassiniga ujula, et algul veepelglikudki julgeksid madalas vees sulistama hakata.
Mitu otstarvet
Tootsi ujulat ja sauna nimetab Kaljuste aleviku, seega valla ainsaks atraktsiooniks, mis kaugemaltki inimesi omaette jäävasse maakohta toob, kuigi majanduslikus mõttes on nende ülalpidamine väikesele omavalitsusele kulukas.
Oma aja mõõtmete ja vajaduste järgi ehitatud, kuigi ametlikes dokumentides fondide ja limiitide süsteemis teise nime all valminud hoones on peale ujula ja sauna vallavalitsuse nelja ametniku ja vallavanema kabinetid, ringide prooviruumid, noortekeskus, taas avatud kohvitamise koht ehk baar ning majutamistoad, mida kasutavad ümberkaudsete objektide töömehed.
“See on suur multifunktsionaalne hoone praegu selle valla jaoks, aga elu käib lainetena, ju tuleb uus tõus jälle ning kõike ei pea hoidma ainult Pärnu lähedal,” ütleb vallavanem, kes mõtte ja teoga seisab selle eest, et ei kaoks Tootsi identiteet turbaasulana.
Üks Tootsi eripärasid Pärnumaa 19 maaomavalitsuse hulgas ongi praegu üldkasutatav ujula-saun, mille renoveerimiseks kulus üle miljoni krooni.