Pärnakana siinse 1. keskkooli (praegu ühisgümnaasium) lõpetanud Roosilehe viis töö aastateks kodulinnast eemale.

Pärast kümmet aastat töötamist Rahva Hääle osakonnajuhatajana osales Roosileht 1992. aasta 15. juunil Pärnu Postimehe peatoimetaja valimistel. Nelja kandidaadi hulgast kogus tema kõige suurema toetuse. Roosileht on Pärnu Postimehe ajaloos ainus peatoimetaja, kes on valitud demokraatlikult, see tähendab leherahva salajasel hääletusel.

Pärnumaa lehte juhtis Roosileht 1. veebruarini 1999.

Nähes, et ajakirjanduse kallinedes ei ole inimestel enam võimalust tellida mitut väljaannet, seadis Roosileht eesmärgiks kujundada rajoonilehest maakonna juhthäälekandja. Oma pöördumises lugejatele 17. juunist 1992 lubas Roosileht, et lugeja kokkuhoiu huvides hakkab Pärnu Postimees kohalike sõnumite kajastamise kõrval andma rohkem uudiseid Eestist ja maailmast. Samuti tõotas vastne lehejuht, et vastavalt võimalustele hakkab Pärnu Postimees "tüsenema".

Rahva Hääle kunagine peatoimetaja Toomas Leito ütles Roosilehte meenutades, et tegemist oli terava mõistusega ajakirjanikuga, kellele jumal oli andnud absoluutse keeletunnetuse, kelle lood olid grammatiliselt korrektsed ja sisult säravad. "Roosileht oli inimesena usaldusväärne, temaga võis alati luurele minna," lisas Leito Pärnu Postimehele.

Pärast peatoimetaja ametist lahkumist jäi Roosileht Tallinnas ajakirjanduses ja kirjastamises endiselt tegevaks, aidates kaasa mitme lehe käekäigule.