Pühapäeval Euroopa 16 riigis, nende hulgas Eestiski, lõppev jäätmetekke vähendamise nädal pidi innustama inimesi säästlikule eluviisile. Raske öelda, kui palju sellisest hoogtöönädalast tegelikult tolku on. Arvestatava tulemuse tarvis ei aita nädalast, vaja on sihistatud järjekindlat tegevust.
Ökonoomne eluviis (tarbimine) tugineb säästva arengu kontseptsioonile, mille kohaselt säästev on niisugune areng, mis vastab praegustele vajadustele, kuid samal ajal säilitab tulevastele põlvkondadele võimaluse rahuldada oma vajadusi.
Säästmine on vaba tahte ilming ja vastutus, sest kui me kõik ressursid ära tarbime, pole järgmistel põlvedel isegi näppu imeda.
Ometi peab tõdema, et Eestis säästetakse ennekõike keskkonna ja tervise arvelt, keskkonnateadlikkus Eestis on embrüo tasemel.
Kui roheliste toodete eest peab palju rohkem maksma, lisandub umbusk, kui mahe on ikkagi mahe ja kui öko on õigupoolest öko.
Seda, et kampaaniad üksinda ei aita juurutada säästlikkust, näitab seegi, et kui 1995. aastal toodeti Eestis kodumajapidamise jäätmeid inimese kohta 368 kilogrammi, siis 2008. aastal juba 515 kilo.
Jäätmeteket saame kõik vähendada iga päev ja igal pool. Loobugem poeskäigul kilekotist, mugavast korduvsuletavast vaakumpakendis kaubast, kus 150 grammile tootele lisandub pea kolmandiku jagu pakendit.
Kasutamata võimalusi säästmiseks leidub korraldatud jäätmeveos, kus kõigepealt tuleb tagada, et solvunud konkurendid ei solgutaks soodsama ja odavama teenuse pakkujat riigihanke lõputu vaidlustamisega.