Pühapäeva varahommik Istanbuli lennujaamas. Igapäevane sagin. Unised joovad kohvi, uudishimulikud loevad ajalehte. Mõni laps mängib, mõni magab. Osa inimesi läheb turismireisile, teised tormavad komandeeringule. Igaüks ajab oma asja. Dressid seljas ja tossud jalas, jookseb mööda lennujaama üks rõõmsameelne spordimees, keda saadab inimeste imestunud pilk. See mees on Eesti olümpialootus Roman Fosti, kes lennujaamas oma hommikust treeningut teeb.
Tellijale
Eesti olümpialootuse seiklused: öö pagulastega ja treening lennujaamas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis paneb ühe sportlase hommikutundidel lennujaamas ringi jooksma? Olgu juba ette ära öeldud, et 32-aastane Fosti läbis mööda koridore 14 km. «Seal olid head pikad sirged,» muheles asjaosaline ise vahvale vahejuhtumile tagasi vaadates. «Eks rahvas mind veidi kummaliste nägudega silmitses, aga hommikune trenn oli tarvis ju ära teha.»