Missugune on sotsialistliku sisuga sonaat?

, muusikakriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hele Kõrve (vasakul), Evelin Pang ja Sandra Uusberg esinesid hämmastava muusikalise vabadusega.
Hele Kõrve (vasakul), Evelin Pang ja Sandra Uusberg esinesid hämmastava muusikalise vabadusega. Foto: Siim Vahuri

Selle, mitukümmend aastat tagasi helilooja Uno Naissoo poolt tollastele võimudele esitatud küsimuse paiskas õhku näitleja Andrus Vaarik, kes reedel Pärnu kontserdimajas Tallinna linnateatri kontsertetendust konfereeris.

Vastust küsimusele publik küll ei saanud, kuid see-eest sai teada ja kuulda palju laule – nii tuntuid kui pisut tundmatumaid, mis Eestis olid populaarsed eelmise sajandi teisel poolel.

Linnateatri kontserdikava „Õnnelik õhtu“ sai nime Uno Naissoo ja Heldur Karmo samanimelise laulu järgi. Seda pealkirja võib pidada mitmetähenduslikuks, kuna vaieldamatult olid sel õhtul õnnelikud nii lavalolijad kui arvukas kuulajaskond.

Kaks ja pool tundi väldanud kontsert sisaldas Eesti levimuusika kullafondi laule, mida esitasid linnateatri näitlejad Evelin Pang, Hele Kõrve, Sandra Uusberg, Elisabet Tamm, Külli Teetamm, Piret Kalda, Anne Reemann, Anu Lamp, Ursula Ratasepp, Andero Ermel, Mikk Jürjens, Indrek Ojari, Rain Simmul, Mart Toome, Veiko Tubin, Kristjan Üksküla ja Andrus Vaarik. Kavalehel oli märgitud esinejana ka Helene Vannari, kuid tema Pärnus üles ei astunud.

Kõiki neid näitlejaid laulmas kuulates ei tekkinud kordagi tunnet, et tegu pole muusikutega. Kui, siis Rain Simmuli ja Anne Reemanni esitatud Evald Vainu „Ei kunagi“ oli teistest pisut lahjem. Ülejäänud numbrid aga, nii soololaulud, duetid-triod, meeskvarteti etteasted ja kooriga lauldud palad, olid kõik väga nauditavad.

Enamgi: näitlejad ei olnud läinud kergema vastupanu teed, valides esitamiseks tõesti rasked lood, millega nad suurepäraselt hakkama said. Iga laulev näitleja vääris kuulamist.

Suisa hämmastav, missuguse muusikalise ja lavalise vabadusega laulavad Evelin Pang ja Hele Kõrve, aga ka linnateatri meeskvartett. Tallinna linnaorkestri saatel keerulisi meloodiaid lauldes oli nii neis kui ülejäänud solistides olemas kõik vajalik: musikaalsus ja hingestatus, õiges kohas küllaldases koguses teatraalsust.

Kirsiks tordil olid Piret Kalda loetud raamatukatked kontserdil kõlanud lugude autorite memuaaridest ning Külli Teetamme, Anu Lambi, Elisabet Tamme ja Ursula Ratasepa ette kantud, teemaga haakuvad Artur Alliksaare luuletused.

Näitlejaid laulmas kuulates ja vaadates tekkis paratamatult tunne, et kuidas mõni on ikka nii andekas ja nii ilus: näitleb-laulab väga hästi ja takkapihta näeb veel ülihea välja. Tüüpilise eestlase ajaks see tõenäoliselt kadedusest roheliseks, kontserdil olnud aga vaid rõõmustasid suurepäraste talentide üle ja nõudsid lisalugusid.

Ei saa mainimata jätta, et kui kuulajad poleks lisalugude ootuses küllalt pikalt aplodeerinud, oleksid nad ilma jäänud kahest imeilusast palast: Olav Ehala lauludest „Vana harjutus“ ja „Tahan olla öö“.

Kellele esitatud muusika eriti hinge puges, sai kontserdi lõppedes soetada endale äsja kõlanud muusikaga heliplaadi.

Peale Pärnu andis linnateater sama kavaga kontserdi Jõhvis, Tartus ja Tallinnas. Ettevõtmist vedasid linnateatri muusikaala juhataja Riina Roose, Tallinna filharmoonia kauaaegne direktor Jüri Leiten ja Tallinna kammerorkestri dirigent Mihhail Gerts.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles