Pärnumaa muinsuskaitse selts on oma toimetusi vaikselt toimetanud, jutud meie igavesest lahkumisest on liialdatud. Tõsi, viimase avaliku ürituse tegime kevadel. Korrastasime Vabadussõja sangarite ja kultuuritegelaste haudu Vana-Pärnu kalmistul. Pärast korraldasime väikese ekskursiooni sealsamas.
Ise olen suvel juhtinud mitut huviliste rühma linna ajaloolisi paiku pidi, jätkunud on kalmistuekskursioonid ja paar loengutki on tulnud vahepeal pidada. Aktiivne on olnud koostöö Pärnu koduloolastega.
Kui 1980. aastate lõpul oli muinsuskaitseliikumise kõrgaeg, ei olnud veel kodanikuühiskonda ega sellist liikumist. Muinsuskaitse seltsid olid pea ainsad kodanike meeleolude ja soovide väljendajad, edasi tulid juba Rahvarinne ja muud poliitilised liikumised.
Meie ühiskondlik aktiivsus koondus eestluse ja omariikluse taastamisele ja kaitsmisele, mitte erakonnapoliitikale. Siiski rääkisime kaasa kohalike valupunktide lahendamisel, me olime tookordne kodanikuühiskond.
Kui riigil läks hästi, jõukus kasvas, jagunesid inimesed paljude huvigruppide vahel ja muinsuskaitse jäi rohkem ajaloo- ja arhitektuurihuviliste pärusmaaks. Samuti toimis riiklik mälestiste kaitse. Nii kaotas muinsuskaitseliikumine korraks oma pinna, kust areneda. Kahjuks on sellest ajast ka rida Pärnu muinsuskaitse eestvedajaid manalasse varisenud, uut jõudu pole peale tulnud.
Muinsuskaitseliikumine ei ole surnud, aeg on see unest äratada. Oleme seda varemgi teinud, kuid kodanike aktiivsus pole ärganud, küll on seganud aeg ja võimaluste puudumine.
Nüüd, kui majandus on taas jalgu alla saamas, tekivad taas vaimsed vajadused. Huvi linna ajaloo ja saatuse vastu on kasvanud, olen seda märganud suvistel rännakutel Pärnus ja Pärnumaal. Kui tekib nõudlus, tuleb pakkuda. Kui on, mida pakkuda. Me tahame pakkuda loenguid ja seminare muinsuskaitse teemadel, tahame pakkuda tuge riigi ja linna muinsuskaitsetööle, võimalusi kaasa lüüa. Eeskätt ootame noori huvilisi, kes võtaksid vanade olijate käest muinsuskaitsetõrviku üle ja viiksid seda edasi. Sellised on meie plaanid.
Tahame neid ja muid plaane põhjalikult arutada ja edasiseks mingi kava kokku seada. Selleks kutsun kokku endisi ja uusi muinsuskaitseseltsilisi. Esimese arutelukoosoleku teeme laupäeval, 4. detsembril kell 15 Tallinna mnt 49a Eesti sõjahaudade hoolde liidu ruumes (tuletõrjeühingu majas).