Haapsalu ümbruses terve nädalavahetuse kestnud sisekaitseõppusel lõid kaasa Pärnumaa kaitseliitlasedki. Selline abi naabermaakonna rahvale oli kindlasti teretulnud.
Pärnakad Haapsalus õppustel
Kuigi Kaitseliitu vahel mingi veidrike seltskonnana näidata soovitakse, on organisatsiooni osa riigi ja rahva kaitsel väga suur. Oleme väike riik ja suudame ennast kaitsta vaid juhul, kui professionaalsel riigikaitsel on üldrahvalik tugi. Ajalugu õpetab, et sellise toe olemasolul suudab väike rahvas osutada võimalikule võõrvallutajale tõhusat vastupanu. Selle toe organiseerunud vorm ongi Kaitseliit.
Ja tõhusalt saab Kaitseliit oma ülesannet täita vaid regulaarselt õppusi korraldades. Kuigi ükski õppus ei suuda täpselt ette näha võimalikke ohustsenaariume, on vaieldamatu, et elame ohtlikus maailmas ja riske saab maandada vaid nendeks valmistudes. Võrdselt tähtsad on nii iga üksiku kaitseliitlase võime taluda pikki valvekordi külmas öös kui meeskondade oskus kooskõlaliselt tegutseda. Iga õppus, sõltumata selle konkreetsetest tulemustest, aitab nende vilumuste kujunemisele.
Nädalavahetusel toimunud õppus keskendus sisekaitsele. Teisisõnu olukorrale, kus riik üldiselt toimib, kuid seda ähvardavad väljast korraldatud diversioonid. Loomulikult valmistub Kaitseliit ka tegevuseks rindel või rinde taga vastase tagalas. Nii ebameeldiv, kui see pole, ei ole pikas perspektiivis välistatud olukord, kus võõrväed on märkimisväärse osa meie kodumaast taas okupeerinud. Seetõttu on sissisõja taktika ja oskuste omandamine hädavajalik. Ja seega sisekaitseõppustel diversantide rollis olijad õpivad kaitseliitlastele hädavajalikke oskusi.
Olen veendunud, et äsjalõppenud õppus “Orkaan” ja teised Kaitseliidu õppused teenivad meie julgeoleku pikaajalisi huve. Kes oma riigi kaitsesse ei panusta, peab varem või hiljem võõrast riiki kaitsma.