Tänavu oktoobrist novembrini teostasid OÜ Saar Poll ja OÜ Adepte Ekspert Eestis esimest korda uuringu, millega selgitati välja olemasolevate tuulikuparkide lähedal elavate inimeste suhtumine elektrituulikutesse ja nende mõju elanikele.
Pärnumaa õpib Läänemaa tuulikuparkide kogemusest
10. detsember 2010, 09:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elanike küsitlus ja valminud sotsiaalmõjude uuring on üks osa käimasolevast Pärnu-, Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa tuuleenergeetika teemaplaneeringust, millega Eesti neli läänepoolset maakonda püüavad leida tulevastele tuuleparkidele sobivamaid kohti.
Et Pärnumaal ei ole veel ühtegi töötavat tuulikuparki, kuigi arendajad on selleks mitmel pool juba ettevalmistusi teinud, polnud võimalik Pärnumaa elanikelt kogemusi mõjude kohta küsida, kuid seda sai teha Läänemaal Aulepa-Vanaküla, Esivere-Tooma ja Virtsu tuulikuparkide ümbruses.
Ühtlasi on see hea võimalus näha probleeme, millega võivad kokku puutuda siinsed elanikud, kui ükskord Pärnumaalgi tuulikupargid teoks saavad.
Kui Aulepa kandi aktivistide kurtmine neid häiriva müra pärast on kostnud üle riigi kõige valjemini, siis küsitlusest tuli välja, et oma olukorraga on veelgi rahulolematumad seni pigem vaikselt kannatanud Virtsu elanikud.
Neljandik kurdab tervise üle
Just Virtsu elanike seas oli protsentuaalselt (25%) enim neid, kes kurtsid tuulikupargi läheduses elamise tagajärjel tekkinud tervisehäirete üle. Aulepas-Vanakülas oli selliseid inimesi 17 ja Esivere piirkonnas 3 protsenti.
Esikohal olid unehäired, järgnesid peavalu ja stress. Tervisehädasid kurtnute hulgas oli kaks korda rohkem naisi kui mehi ning mõnevõrra enam mittetöötavaid ja vähem töötavaid inimesi.
Küsitleti 122 isikut, kes elavad olemasolevaist tuulikuparkidest kuni kolme kilomeetri raadiuses.
Küsitlusest selgus, et enamik vastajatest (74%) peab tuuleenergia tootmist Eestis vajalikuks. Samas ollakse oma elukoha naabruses asuvatele tuulikuparkidele pigem vastu (44%) või suhtutakse neisse erapooletult (36 %).
Tuulikud ei häiri kõiki
Kõige häirivamaks hinnati tuulikute müra, mida mainis 52 protsenti vastanuist ühe häiriva tegurina.
Rohkem kui kahte kolmandikku (69%) oma maja juurest tuulikuid nägevatest vastajatest ei häiri see, et tuulikud paistavad nende elukohta.
23 protsendi vastanute arvates on tuulikud inetud ja rikuvad vaadet või peeti nende labade pöörlemist ebameeldivaks. Sellisest vaatest on teistest märksa rohkem häiritud Virtsu elanikud.
Samal ajal oli lähtuvalt tuulikupargist ja vastaja elukohast nähtavate tuulikute hulk küsitletud paikkondades erinev.
Heli kostab kohati tuppa
Muude häiringutena mainisid elanikud veel leviprobleeme, voolukatkestusi, vibratsiooni, maa väärtuse langust ja negatiivset mõju loomadele-lindudele.
39 protsenti vastanuist ei häiri tuulikupark mingil viisil.
Valdav enamik küsitletuist (80%) kuuleb tuulikute heli oma maja hoovist ja tuppa kostab see kolmandikule (31%).
Eriti kõrge on kuuldavus Virtsus, kus 90 protsenti elanikest kuuleb heli maja hoovis ja 45 protsenti siseruumides, ja Aulepas, kus 88 protsenti elanikest kuuleb heli maja hoovis.
Tuulikute heli kuulvatest vastajatest rohkem kui pooli (59%) häirib ja 41 protsenti ei häiri see heli.
Neist vastajatest, keda heli häirib, leidis 38 protsenti, et heli segab nende elu iga päev, 47 protsenti leidis, et seda juhtub mitmel korral nädalas.
Kui seni on räägitud pigem seda, et heli häirib inimesi öösel magades, siis küsitlusest selgus, et 57 protsendi vastanute arvates kipub heli kõige enam häirima just päevasel ajal.
26 protsendi arvates häirib tuulikute müra neid niisama palju nii päeval kui öösel ja 15 protsendi arvates öösel. Peaaegu pooltel segab tuulikute heli mõnikord magamist.
Kui tuulikute nähtavus ja kuuldavus mõjutavad enamikku vastajaist, siis kaht ülejäänud uuritud tegurit – varjutust ehk valguse vilkumist ja peegeldusi – oli tähele pannud märksa vähem elanikke (29% ja 7%).
Inimesed, kes olid varjutuse esinemist tähele pannud, pidasid valdavalt seda häirivaks.
Uuringu tegijad nentisid, et trendid mürataseme, kauguse ja häirivuse sõltuvuse osas joonistusid välja võrdlemisi halvasti, sest elanike häirivuse tunnetus on väga erinev.
Küsitlusest tuli välja, et kui tuulik jääb elamust vähem kui 800 meetri kaugusele, häirib selle heli 70 protsenti vastanuist. Tuulikud kauguses 800-1500 meetrit häirivad heliga 60 protsenti ja tuulikud kauguses üle 1500 meetri häirivad 46 protsenti neist elanikest, kelle väitel on tuuliku töötamist koduni kuulda.
Müranorm võiks olla väiksem
Küll tuli uuringust välja, et küsitletud tuulikuparkide lähialade elanikud tunduvad olevat häiritud ka kehtivast müranormist madalamast müratasemest, mida on täheldatud mujalgi maailmas tehtud uuringutes.
Seetõttu soovitavad kõnealuse uuringu tegijad lähtuda tuulikuparkide edasisel kavandamisel mõnevõrra karmimast müranormatiivist, kui seda on Eestis kehtiv öösel 40 ja päeval 45 detsibelli. Modelleeringust ilmnes, et mõnes küsitletud kohas Läänemaal ületab müra sellegi normi.
Pärnu maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn tõdes, et küsitlusega saadi teada elanike tunnetuslik arvamus tuulikuparkide mõju kohta. Täpsema pildi annaksid teaduslikud terviseuuringud, mida pole paraku võimalik nelja maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringuga teha. Kasu oleks sellestki, kui samalaadne uuring tehtaks Eestis teisteski tuulikuparkides.
“Samal ajal on seegi hästi oluline, mida inimene tunneb ja otsustab emotsionaalselt, kas tal on või ei ole hea seal elada. Uuring kinnitas seda, et asjade puhul, mida me veel väga hästi ei tea ega oska nende mõju hinnata, tuleb olla ettevaatlik,” möönis Pärn.