Tõnis Lukas: Eesti põhikoolid on väga head

Tõnis Lukas
, haridus- ja teadusminister (IRL)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnis Lukas.
Tõnis Lukas. Foto: PP

Eelmise aasta aprillis tegi majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon (OECD) Eesti koolides õpilaste õpitulemuslikkuse võrdlusuuringu PISA (Program for International Student Assessment).

Kui 2006. aasta PISA uuringus oli rõhuasetus loodusteaduslikul kirjaoskusel, siis 2009. aasta uuring keskendus funktsionaalse lugemisoskuse hindamisele, vähesemal määral hinnati matemaatilist ja loodusteaduslikku kirjaoskust. Uuringuga mõõdetakse põhihariduse omandamisega lõpusirgele jõudnud õpilaste teadmisi ja oskusi, mis on esmatähtsad täisväärtuslikuks osalemiseks ühiskonna elus.

Eesti tulemused olid 2006. aasta uuringuski väga head, aga nüüd saame juba teise samalaadse uuringu alusel välja tuua, et oleme jätkuvalt maailma parimate hulgas.

PISA 2009 puhul suurenes osalenud riikide arv 2006. aastaga võrreldes 57 riigilt 65 riigini. Aasiast on lisandunud Singapur ja Shanghai (Hiina). Kokku osales 34 OECD riiki ja 31 partnerriiki, testiti 470 000 enamjaolt 15aastase õpilase teadmisi. Testimine toimus 45 keeles. Tulemused tehti üle maailma teatavaks 7. detsembril 2010.

Eestist oli valimis 4727 õpilast (2297 tüdrukut ja 2430 poissi), mis annab esindusliku ülevaate enam kui 14 000 Eesti koolides õppivast 15aastasest õpilasest. Valimisse kuulunud õpilastest 18,7 protsenti õppis vene õppekeelega koolides. Uuringusse oli kaasatud 175 kooli. Pärnumaalt osales kokku 381 õpilast 14 koolist.

Eesti paistis teiste riikide hulgas silma testimispäeval kohal olnud õpilaste kõrge osakaaluga (95 protsenti). Eesti kooliõpilaste kohusetunne on seega jätkuvalt väga kõrge. Õpetajate oma samuti.

Lugemise ja lugemisoskuse definitsioonid on teisenenud koos ühiskonna, majanduse ja kultuuri muutustega. PISA 2009 defineerib lugemisoskust kui kirjalike tekstide mõistmist, kasutamist ja kajastamist ning lugemismotivatsiooni olemasolu töötamiseks tekstidega, mis võimaldavad saavutada eesmärke, arendada oma teadmisi ja võimeid ning osaleda ühiskonna elus.

Ühelt poolt hinnati õpilaste lugemisoskust keskmiste tulemuste järgi punktides. Mida kõrgem punktisumma, seda enam saab väita, et tegemist on tulemusliku haridussüsteemiga.

Teisalt pöörati uuringus tähelepanu õpilaste saavutustasemete hindamisele. Nõudlus kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järele on maailmas suur, uudsete ja keerukate tehnoloogiate rakendamiseks on vajalikud head baasoskused, seetõttu kõrge ja madala oskustasemega õpilaste arv on tähtis indikaator majanduskasvu ja sotsiaalarengu ennustamiseks. Eks neid tulemusi jälgitakse majandusinvesteeringute planeerimiselgi. Meil on eeldused valmistada inimesi ette teadmistepõhise majanduse jaoks.

Sarnaselt eelmiste PISA uuringutega jaotati selgi korral õpilaste punktid nii funktsionaalses lugemises kui loodusteadustes ja matemaatikas kuue saavutustaseme vahel. Tasemed näitavad ülesannete raskusastet, kusjuures viies ja kuues on kõrgemad ning esimene madalaim raskusaste.

Eesti Euroopa tipus

Keskmiste tulemuste järgi olid funktsionaalses lugemises parimad Shanghai (Hiina), Korea, Soome, Hongkongi (Hiina), Singapuri ja Kanada õpilased. Eesti õpilased olid funktsionaalses lugemises 2006. aasta tulemustega võrreldes üldskaalal samad, asetudes punktiarvestuses 13. kohale. Matemaatilises kirjaoskuses oldi 17. ja loodusteaduslikus kirjaoskuses 9. kohal.

Euroopa riikide hulgas on Eesti lugemises koguni 5. kohal, parandades eelmise uuringuga võrreldes oma asetust üldises järjestuses kolme koha võrra. Esimesed neli olid Euroopas Soome, Holland, Belgia ja Norra.

Võttes arvesse jällegi arvestatavat baastaset (kui palju õpilasi suutis lahendada ülesandeid vähemalt teisel raskustasemel), edestas meid ainult Soome. Matemaatilises kirjaoskuses on Eesti Euroopas 7. ja loodusteaduslikus kirjaoskuses jätkuvalt 2. kohal.

Loodusteaduslikus kirjaoskuses olid maailmas parimad Shanghai (Hiina), Soome, Hongkong (Hiina), Singapur ja Jaapan. Maailma arvestuses on Eesti tulemused nihkunud nelja koha võrra allapoole, Euroopas on meie õpilaste tulemused Soome järel jätkuvalt teisel kohal.

Matemaatilises kirjaoskuses olid viis parimat kõik Aasia riigid: Shanghai (Hiina), Singapur, Hongkong (Hiina), Korea ja Taipei (Hiina). Euroopas oleme Soome, Liechtensteini, Šveitsi, Hollandi, Belgia ja Saksamaa järel seitsmendal kohal.

Õpilaste saavutustasemete protsentuaalse jaotuse järgi funktsionaalse lugemise üldskaalal paigutusid Eesti õpilased seitsmendale kohale, loodusteaduslikus kirjaoskuses viiendale ja matemaatikas kümnendale kohale. Seega enamik meie õpilastest on saavutanud vajalikud baasteadmised ja oskused eri valdkondades.

Eesti, Soome, Norra, Jaapan ja Kanada kuuluvad riikide gruppi, kus õpilaste tulemuste sõltumine sotsiaalmajanduslikust taustast on väike – umbes 10%. Kõige väiksem on vastav protsent Islandil – 7, kusjuures OECD riikide keskmine on 14%.

Tulemuste võrdlus

Uuringus osalemine pole pelgalt tahe teada saada, kuidas paistavad meie õpilased oma tulemustelt välja rahvusvahelises võrdluses, vaid kindel soov mõista, kus on meie haridussüsteemi kitsaskohad ja kas need kitsaskohad langevad kokku meie seniste teadmistega oma süsteemi nõrkusest. Meil on suurepärane võimalus maailma tasemel teadmiste ja oskustega korraldatud testi tulemusi kasutada oma haridussüsteemi kohendamiseks.

PISA 2009 tulemuste põhjal kuulub Eesti koos Soome, Kanada, Jaapani, Norra, Islandi ja Hongkongiga edukate koolisüsteemide hulka: tulemused on üle keskmise ja sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus alla keskmise.

Eriti hea meel on tõdeda, et rahvusvahelises võrdluses on enamiku Eesti 15aastaste õpilaste üldmulje koolist ja õpetajatest hea: õpetajad on nende arvates hoolivad, õiglased ja huvitatud õpilase käekäigust.

PISA 2009 tulemused näitasid, et meie koolid võtsid uuringus osalemist tõsiselt ja õpilased suhtusid testi tegemisse hoolikalt. Põhikooli lõpusirgel olevate noorte teadmised ja oskused peegeldavad üheksa aasta jooksul õpitut.

Meie õpetajad on teinud aastate jooksul tõhusat tööd. Meie maapõhikool on niisama hea kui linnakool. Oma panuse on andnud headesse tulemustesse nii algklassiõpetajad kui kõik aineõpetajad. Õpetajatel on põhjust oma töö üle uhkust tunda. Aitäh teile!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles