Intervjuu annab Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Piret Suitsu.
Piret Suitsu: Eesti noored sõltuvad vanemate rahakotist
14. detsember 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedel toimus Pärnus pedagoogide ja koolijuhtide seminar “Rahast noortele ja noortega” eesmärgiga suurendada õpetajate ja koolijuhtide teadlikkust rahandus- ja majandushariduse vajalikkuse suhtes ning anda praktilisi soovitusi õppeprogrammi ja teoreetiliste teadmiste sidumiseks igapäevaeluks tarvilike oskustega.
Seminari avas Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Piret Suitsu, kes andis ülevaate teabekeskuse ja Eesti konjunktuuriinstituudi äsja valminud uuringust “Eesti perede ja noorte finantskäitumine ning hoiakud 21. sajandi algul”.
Mida ja kellelt uurisite ning mis uuringust koorus?
Uurisime, millised on Eesti perede ja noorte hoiakud ja harjumused raha kasutamisel.
Küsitluses osales umbes 800 inimest vanuses 16-29 aastat.
Olulisim, mis uuringust selgus, on asjaolu, et Eesti noored sõltuvad väga palju oma vanemate rahakotist, et veel 29aastaste inimeste rahakotis on vanemate panus väga suur ja lapsevanemad peavad toetama isegi tööl käivaid noori.
Kas see näitab Eesti noorte oskamatust või suutmatust end majandada?
Mitte päris. Ligi pool vastanutest tunnistas, et on püüdnud raha säästa ja koguda. Paraku on ahvatlusi raha kulutamiseks rohkem kui motivatsiooni kindla eesmärgi tarvis raha koguda.
Noored ei taha toimetuleku eest vastutada?
Uuringu põhjal võib välja tuua Eesti noorte seas levinud arvamuse, et rahandus-, majandus- ja tarbimisinfo on neile vajalik alles siis, kui nad jõuavad täiskasvanuikka või lähevad tööle.
Kodus elades ja koolis käies sõltuvad noored enamasti vanematest. Leitakse, et teadmisi rahaga ümberkäimisest polegi neile sel ajal vaja. Seega, vastutuse võtmisega tõesti ei kiirustata, oma osa on harjumusel kulusid vanematega jagada.
Mida siin muuta saaks?
Tänapäeva majandusharidus peaks andma järeltulevale põlvele teadmisi rahast olmeeluga seostatult nii, et neid saaks varakult kasutada.
Õppida tuleb lähimineviku vigadestki, et järgmised generatsioonid oleksid targemad. Tuleme ju ajast, kui koolis ei räägitud rahandusest ega majandusest. Teadmatus majanduse toimimisest ilmnes valulikemalt majandusbuumi järel.
On teil oma uuringut mõne muu samasugusega kõrvutada?
Soomes tehtud noorte finantskäitumise uuringutest on selgunud, et 21. sajandi noored laveerivad kolme maailma vahel, mis puudutavad raha ja sellega ümberkäimist.
Esimene maailm luuakse koolis, kus lastele räägitakse säästmisest ja headest tarbimisharjumustest. Teine pilt rahaga ümberkäimisest kujuneb koduste väärtushinnangute ja hoiakute põhjal. Kooli ja kodu visioon rahakasutamise suhtes paraku tihtilugu ei kattu, mis tähendab, et kodus nähtav ja kogetav ei toeta koolis õpitut.
Kolmas maailm on noored, kelle arusaamad rahast omakorda ei pruugi kodu ega kooli omadega ühtida.
Mis järeldused pank endale uuringust teeb?
Tuleb tõdeda, et pankade roll noorte säästlike käitumisharjumuste kujundamisel on jäänud napimaks, kui tahaksime, sest 97 protsenti vastanutest ütles, et raha kohta saavad nad esmast infot kodunt.
Noorte, aga ka vanemate ootus on selgelt see, et kooli ja muude asutuste (sealhulgas pankade), samuti riigi roll noorte harimisel suureneks. Selles suunas peamegi liikuma.