Jäärüsi kuhjub jälle Tindisaarte juures

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Luik

Veel neli päeva tagasi Pärnu jõel Tori põrgu juures võimast vaatepilti pakkunud rüsijää on jõudnud voolust kantuna Tindisaarteni, kus seisab ees Reiu jõe suudmeala stabiilne jääkaas.

Tindisaared on Pärnu jõe jääminekute alatine pudelikael, mis ähvardab jääsulgudest põhjustatud kõrgveega madalale kaldapealsele ehitatud maju Sindi uuselamurajoonis, kilomeetri jagu Paikuse Linnuriigist ülesvoolu.

Tänavuse Pärnu jõe jäämineku eripära on selle varajasus.

Näiteks 2011. aastal läks jää Pärnu sildade vahelt 11. aprillil, olles enne seda ummistanud jõe Tindisaarte kohal, nii et jõkke kudema ujunud meritint ei pääsenud omanimelistest saartest ülesvoolu.

2012. aastal takerdus jää Tindisaarte kohale märtsis ja hakkas liikuma aprilli saabudes.

2013. aastal oli jääminek rekordiliselt hiline, hakates Tindisaarte juurest Pärnu poole liikuma alles 19. aprillil, mis viis meritindi kudemise Pärnu jões Tindisaartest ülesvoolu hukatuse äärele.

Mullu kevadel peaaegu olematu talve järel loodusnähtusena võimast jääminekut Pärnu jõel ei tekkinudki.

Eile kandis jõgi Tindisaarte juurde rüsijääd aina juurde ja jääväli oli saarekesed enda alla matnud. Ainult kõige kõrgemal neist oli näha kaht vana pärnapuud elukogenult ümbritsevat jääsuppi piidlemas. Ümberringi laius liikumatu rüsi, mille sees jõgi vaba voolusängi otsis.

Kas tänavune südatalvine jääminek tõotab tõsta vee jääsulu korral Tindisaarte juures aastate kõrgeimaks, ei tea keegi. See sõltub, kui palju jääd Pärnu jõgikonnast allavoolu jõuab. Kuna sulaaeg on olnud küllalt pikk ja aeglane, mitte nii tormakas, kui see võinuks olla kevadise soojaga, on põhjust loota, et jääminek hajub pikema aja peale ja jääkuhjatised ummistavad Tindisaared õrnal kombel. Ehk jätab jääminek terveks jõekaldasse sügisel unustatud üksiku aerupaadigi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles