Majutusasutuste naljad jõuavad diplomitöösse (1)

Anu Villmann
, Pärnu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu kolledži magistrant Marit Piirman (paremal) koondab oma lõputöösse turistide meenutused hotellides juhtunud humoorikatest seikadest. Vasemal Piirmani lõputöö juhendaja Heli Tooman.
Pärnu kolledži magistrant Marit Piirman (paremal) koondab oma lõputöösse turistide meenutused hotellides juhtunud humoorikatest seikadest. Vasemal Piirmani lõputöö juhendaja Heli Tooman. Foto: Urmas Luik

Pärnu kolledži tudeng Marit Piirman kogub magistritöö tarvis Eesti inimestelt naljakaid juhtumeid, mida nad on hotellides kogenud.

Teenuste disaini ja juhtimise õppekaval magistrantuuri lõpetava Piirmani teada ei ole keegi teine Eestis varem huumori ja turismi vahelisi seoseid teadustöö tasemel käsitlenud. Tõtt öelda on huumori ja turismi kooslust üldse vähe uuritud.

Piirman jõudis tavatu teemani tänu oma magistritöö juhendajale Heli Toomanile ja austraallaste Philip L. Pearce’i ja Anja Pabeli raamatule “Tourism and Humour”, mis analüüsib naljakaid juhtumisi reisidel, huumori rakendamist ekskursioonidel ja sihtkohtade turunduskampaaniates, ent käsitleb samuti ohte, millega huumori puhul arvestada tuleks.

“Kuna hindan head nalja väga, pani see raamat mul mõtted jooksma. Ja eks ma lootnud, et kui midagi naljakat uurida, läheb lõputöö koostamine lõbusamalt,” põhjendab Piirman oma ebaharilikku lõputööd.

Seni on teemavalik end õigustanud, sest huumori ja turismi seoste uurimine on olnud kui sõit Ameerika mägedel. “Minuni on jõudnud väga lõbusaid ja naljakaid lugusid, samal ajal on mul kohati keeruline suruda kogu seda toredust raamidesse, nii et selle eest lõpuks magistrikraad antaks,” muigab Piirman.

Mis ühele naljakas …

Et naljast on inimestel väga erinev arusaam, lisab Piirmani hinnangul tööle vürtsi.

“Nalja mõistmine sõltub meeleolust, haridusest, kasvatusest, väärtushinnangutest, kultuurilistest erinevustest ja 100 muust asjast. Sellepärastki on see teema põnev. Teisalt võib huumori kasutamine olla väga libe tee,” möönab Piirman.

Oma töös keskendub Piirman sellele, kas ja kuidas Eesti majutusasutused on teenuste pakkumisel teadlikult huumorit kasutanud ja kas külastajatele on need seigad meelde jäänud.

Mõne edukalt majutusasutustes kasutatud naljaga (pildid, sildid, humoorikas suhtlus) on diplomitöö koostaja ise kokku puutunud, osa näiteid on esile toonud juhendaja. Iga lõbusa juhtumi kirjeldamisel ei pea Piirmani sõnutsi olema tegemist silmad-märjad-kõht-kõveras-naljaga, vahel piisab humoorikast sildist, et klient muigama panna.

“Guugeldadeski leiab palju ägedaid asju, mida inimesed on kusagil märganud. Päris tihti, kui kellegagi oma magistritöö teemadel räägin, võetakse telefon välja ja näidatakse mõnd naljakat ülesvõtet reisilt,” räägib Piirman.

Valmivasse magistritöösse saab uuringu kaudu anda panuse lehelugejagi (vt infokasti loo juures, toim).

Uuringus palutakse kirjeldada kõige naljakamaid välisreisil juhtunud seiku, aga küsitakse sedagi, kas vastaja on märganud või kogenud midagi tuju tõstvat mõnes Eesti majutusasutuses.

Vastustes, mis Piirmanile seni laekunud, on paljud nimetanud situatsioonikoomikat.

“Üks vastanuist meenutas, kuidas Egiptuses tuli teenindaja tuppa, et uurida, miks telekas ei tööta. Võttis puldist patareid välja, näris neid korra, pani patareid tagasi ja .... telekas töötas! Üks geinoormees kirjeldas aga seda, kuidas väljaspool Tallinna saab pidevalt nalja, kui nad soovivad mehega üht suurt, mitte kaht eraldi voodit. Kolmas vastanu oli palunud hotellis, et ta hommikul kindlasti kindlal kellaajal äratataks, kuna ta on raske unega ja sageli ei kuule äratuskella. Asi lõppes sellega, et teenindaja laulis ta serenaadiga üles. Mitu vastanut ütles, et teenindajad on õigel hetkel olukorra huumoriga ära päästnud,” annab Piirman lühiülevaate laekunud vastusest.

Hotellihuumor

Pärnu majutusettevõtetest on praeguse seisuga mainitud Kurgo villa restorani humoorikas sõnastuses menüüd ja seda, et “kunagi ammu olevat Pärnu jahtklubi restoranis midagi naljakat olnud”.

Maakonnast on nimetatud Ojako puhke- ja koolituskeskust ja Klaara-Manni puhkemaja, kus kasutatud naljakaid pilte ja silte.

Muu hulgas on vastatud, et üks Pärnu majutusasutustest kujundas jõulukaardi fotona, millel meeskond südatalvises Pärnu rannas bikiinides rannatoolidel “suvitas”, ja et ühes siinsetest majutusasutusest pidid väljas olema humoorikad instruktsioonid WCs käitumise kohta.

Piirmani ennast on seni enim naerma ajanud majutusettevõtte vastus kliendile, kes kurtis kehva levi üle. Teenindaja vastas nurinale järgmist: “Kui te olete vaadanud telefonilevi reklaame, kus leviga on kaetud 99 protsenti Eestist, siis nüüd olete sattunud just selle ühe protsendi alale.”

Rööbiti ankeetküsitlusega teeb naine magistritöö tarvis teisegi uuringu. See hõlmab kõiki portaalis Puhkaeestis.ee esindatud majutusasutusi, millelt Piirman tahab teada, kas ja kuidas on nad oma ettevõttes huumorit rakendanud.

“Ettevõtjatelt olen saanud üllatavalt palju vastuseid, ainuüksi esimese küsitluspäeva jooksul vastas 98 majutusasutust. Vastanute hulgas on nii neid, kes peavad huumorit iga päev väga vajalikuks, kui selliseid, kelle arvates pole majutusasutuse igapäevatöös naljategemisele kohta,” vahendab Piirman.

AnDKE panus huumori- ja turismiteemalisse uuringusse

* Link, kust ankeetküsitluse leiab, on:

https://docs.google.com/forms/d/1IATnMqK55crFrScukL8VcXwwS-EV5a6gPaouYpYx3yE/viewform?fbzx=-2027273392902390277

* Küsitlusele saab vastata 29. veebruarini.

* Uuringutulemusi jagatakse samuti Facebookis “Huumor turismis” teemalehel.

* Kaitstud magistritöö täisversiooni saab lugeda Tartu ülikooli Pärnu kolledži raamatukogus või andmebaasist Dspace.

Andmed: Marit Piirman

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles