Kapteni talu pererahvas ütleb sooja tere, kuid perenaine Haidi Väljas arvab, et vara on rääkida temast kui väiketootjast, sest fileeritud kalast krõpse on ta abikaasaga koos valmistanud müügiks vähem kui aasta.

“Kalakrõpsude mõte tuli pigem sellest, et meile endale need maitsesid ja mõtlesime: neid võiks ka müüa, see võiks meile olla üks võimalus anda asjale lisaväärtust ja teenida,” räägib Haidi, kuidas idee Lindi külas koduseinte vahel idanema hakkas.

Esialgu olid krõpsud pisut soolased, sest Haidi ja tema kutselisest kalurist abikaasa Toomas Väljas olid harjunud peoga lisama meie köögi kõige tavalisemat maitseainet tuulehaugile, mida kuuriräästa all kuivatati.

Fileeritud vimm ja vääriskala, koha ja ahven, vajasid vähem soola, pika timmimise peale sai seegi kogus paika.

“Puhtalt oma maitse järgi tehtud,” tähendab perenaine ja tõstab nähtavale kaks kaunilt kujundatud pakendit, ühes vimma-, teises kohakrõpsud. Ahvena- ehk rahvakeeles triibuvaru on otsas.

Roolirattaga kõrvarõngad

Pealinnast tiiruga tagasi maale tulnud Haidi usub, et asjad tulevad elus ise kohale. Just siis, kui nad Toomasega hakkasid kalakrõpsude valmistamist katsetama, tulid kaubandusvõrku toidukuivatid. Nii juhtus ka talumärgi ja pakendi logoga, mis tulid justkui ise. Logo kujutab muigelsuist kaptenimütsiga kala ning talu ja toote tunnusmärgi lugu algab hoopis tordimartsipanist.

“Käisin linnas ja tahtsin osta tordimartsipani, seda müüakse kuurordigaleriis. Aga seal olid letil vahvad kõrvarõngad, rooliratas peal. Galerii perenaine hakkas rääkima nende tegijast ja mina ütlesin, et need nii sobivad mulle, meil on Kapteni talu,” seletab Haidi, kuidas tal jutukera suvepealinna südames veerema hakkas ja lõppes lubadusega, et galerii perenaine kujundab neile logo.

“Juttu ajades tuli välja, et siinsamas lähedal valmivad vahvad kalatooted,” meenutab kuurordigalerii Central omanik Piret Hallik-Sass, kuidas ta Kapteni talust esimest korda kuulis.

Põlise rannaküla talupere ettevõtmine tundus Hallik-Sassile põnev ja ta tegi ettepaneku tooted suvel galeriis välja panna. Siis selgus, et vaja on lahendada logo ja pakendi küsimus.

“Sai kohe härjal sarvist ja kalal sabast võetud ning asjad valmis tehtud. Juba järgmisel nädalal reisisid Kapteni talu tooted uutes pakendites suurele laadale,” kõneleb Hallik-Sass sellise õhinaga, nagu oleks tal Aia tänava galeriis taas Väljase pere.

Haidi ütleb tagasihoidlikult, et tootmise korraldamine on veel algeline, isegi pakendite sildid prindivad nad ise välja ja lõikavad kääridega parajaks. Väikesel, vaid 50grammisel krõpsupakendil on aga kleebis, mis pilku haarab.

“Kas see on juhus, aga meil on pakenditel merekultuuriaasta kleepsud. Liivi lahe kalanduskogust helistati, et olime teleris “Maahommikus” ja meil olevat tore toode. Me olevat nii väikesed ettevõtjad, et nemad tahaksid toodetele kleepsud peale anda. Toodigi ära,” vaimustub Haidi suhtumisest neisse kui rannarahvasse.

MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu tegevjuht Esta Tamm kinnitab, et see talu on hea näide rannaküla elust ja seal toimetajatest.

“Kala on olnud randlase põhitoidus ja Kapteni talu näitab ilmekalt, kuidas kogu pere toimetab selleks, et see nii väärtuslik toore jõuaks tarbijani. Ja mis kõige tähtsam: tarbija saab kala ja kalatoote esmasest allikast ehk otse tootjalt,” väidab Tamm.

Tamme jutu järgi ongi merekultuuriaasta üks eesmärke tõsta tähelepanu keskmesse Eesti kalatööstus ja kalatoit. Sellest ka mõte tuua turule merekultuuriaasta kalatoode, mis kannab “Merekultuuriaasta 2016” erimärki.

“Selliselt jõuame Eesti kalatoodete propageerimisel suurema hulga inimesteni,” usub Tamm ja mainib, et peale kalakrõpsude on Kapteni talul veel tooteid, mida saab pakkuda, kui kala on.

Katsetused koduköögis

Napi jutuga Toomas tõdeb köögiaknast koduukseni ulatuvat Pärnu lahte vaadates, et praegu on toorkalaga vahe ja enne kevadet pole loota Lindi sadamast paadiga väljasaamist. Jääpüük on selleks talveks unustatud.

Toomase arvestuse järgi saab 15 kilost kalast rookimise, fileerimise ja kuivatamise järel ühe kilo krõpse, mis tähendab, et sellisest kogusest saab lõpuks 50 grammi kaupa 20 pakendit.

“Kuivatis on kala õhtust hommikuni, ahven on õhem ja kuivab lühema ajaga, vimb ja koha on paksema lihaga ning kuivavad kauem,” seletab Toomas asjatundlikult.

Toomas oli kuuene, kui tema vanemad ostsid vanaisa ehitatud maja. Sestpeale on ta mere ja kalaga sina peal. Sisemaalt pärit Haidiga on vastupidi, tema nägi kevaditi alevis vaid värsket räime, mida ema koju tõi ja praadis.

“Olin nii merekauge inimene, et ei osanud kalast alguses süüagi teha, mees oskas oluliselt paremini kalatoite valmistada,” lausub Haidi, kes innustub aina uutest katsetustest.

Koduköögis valmivad klientidele kalašnitsel ja kotletitaigen ning tutvuskonna peal on Haidi ja Toomas katsetanud kalast grillvorste. Järeldus: grilli peal on tulemus parim ja tootest võib kujuneda jaaniõhtune hitt.

Kapteni talu on kui väike maaettevõte: toodab ja turustab oma kauba ise, sest toiduohutuse seadus ei luba koduköögi tooteid kellelgi peale tootja enda müüa.

“Kuigi kalakrõps on lollikindel asi, ta ju säilib, temaga ei juhtu midagi, kui teda kuivas hoida. Aga see on seaduse mõistes loomne toodang, mida tohime ainult ise müüa,” selgitab Haidi, kes neljapäeviti teeb Pärnu OTTi ringi.

OTT on maatootjate müügivõrgustik otse tootjalt tarbijale, nii tulebki perenaisel kahe väikese lapse, Maureni ja Maurice’i kõrvalt teha linna kaubaring.

Kogukonnaüritustest, nagu Meie küla pidu ja Räimewest Lao sadamas, võtab Väljase pere agaralt osa ja see on nende toodete kohapealne väljund. Tänavu on sortimendis kalagrillvorstidki, nii kohapeal maitsta kui kaasa osta.

Kaugemal aitab väiketootjal pinnal püsida OTT ja on neidki, kes neid kodust üles otsivad. Fileeritud kalakrõpsudega tahab pere jõudumööda edasi minna.

“Seisame valiku ees, kas hakkame sel kevadel hooga pihta ja otsime kõiki võimalusi ning laiendame seadmete parki, et oleks lihtsam toota, või läheme vanamoodi tiksudes edasi. Oleme ristteel ja mõtleme, mida teha,” nendib perenaine, sest Kapteni talu firmamärgi all tahavad nad tootearendusega edasi minna.

Üks võimalus on abi ja tuge otsida Pärnu lahe partnerluskogust ja ühineda romantilise rannateega. Partnerluskogu tegevjuht Mercedes Merimaa rõõmustab, et piirkonnas on üks tegija juures. Ta arvab, et ehk on Kapteni talul pakkuda häid retsepte romantilise rannatee uude retseptiraamatusse.