Kohtuvaidluste tõttu pole Pärnus neli aastat õnnestunud korraldatud jäätmevedu toimima panna, niisamuti on sellega kimpus Sindi, Paikuse, Tori, Surju ja Tahkuranna.
Korraldatud prügivedu takerdub kohtuvaidlustesse
21. detsember 2010, 08:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samamoodi ollakse hädas mujal Eestis.
Kolm aastat kestnud kohtuvaidluse tagajärjel puudub neil viiel Pärnumaa omavalitsusel jätkuvalt ühtne prügivedaja, mida juba 2007. aastal sooviti valida selleks väljakuulutatud konkursiga.
Nagu Pärnus on see takerdunud konkursitulemuste vaidlustamisse, mille taga on prügifirmade võitlus turuosa ja ellujäämise pärast.
Vaidlustamine annab senistele prügivedajatele võimaluse kuni õiguste jaluleseadmiseni piirkonnas oma tööd edasi teha.
Konkurss tuleb teha jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks kas ühes suures omavalitsuses või mitme väiksema omavalitsuse ühises jäätmeveopiirkonnas selleks, et selle piirkonna elanikud saaksid teenust võimalikult odavalt.
Sindi, Paikuse, Tori, Surju ja Tahkuranna ühisel konkursil edestas prügivedaja ISS Eesti pakkumine Ragn-Sellsi pakkumist BNSi andmeil vaid kahe sajandikpunktiga 100pallisel skaalal. Konkursil osales ka Cleanaway.
Ainuõigus pidi antama võitjale alates 1. maist 2007 kolmeks aastaks, ent leping jäigi sõlmimata.
Lõputu protsess?
Pärast ISS Eesti võitjaks tunnistamist vaidlustas kõigepealt Ragn-Sells konkursi tulemuse. Toonase Sindi abilinnapea Rein Ariko mäletamist mööda valiti võitja selle järgi, kelle pakkumises oli rohkem soodsama hinnaga konteinereid.
“Seal hakati tegema niisugut trikitamist, et need konteinerid, mida oli hästi vähe, tehti odavaks, et isegi kui sa vead kahjumiga, elab selle üle, ja kallimaks need kontenerid, mida oli rohkem. Ragn-Sells vaidlustaski selle, et neil (teisel pakkujal, toim) oli osa konteinereid nii odavad, et selle hinnaga ei ole võimalik neid tühjaks vedada,” meenutas Ariko.
Ühtlasi lisandus vahepeal sorteeritud jäätmevedu, millega muutusid nii jäätmete kogused kui struktuur.
“Esimese hoobiga oli konteineri vedamise maksumuste proportsioon paigast ära ja siis jäi asi nii kaua venima, et me ei oleks enam jõudnud, ja sai selle peale mindud,” põhjendas Ariko Sindi linnavalitsuse otsust tunnistada konkurss kehtetuks.
Selle järel postitas omakorda ISS Eesti kohtule kaebuse, et annulleerida Sindi linnavalitsuse konkursi tühistamiskorraldus.
Kohus leidis, et kaebus on põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.
Kohtuvaidlus on küll lõppenud, ent õnnelikku lõppu pole näha.
“Käisime kohtus, maksime seal hulga raha ja oleme samas kohas tagasi, et tuleb uus konkurss välja kuulutada,” nentis Paikuse vallavanem Kuno Erkmann. Välistatud pole järgmised aastatepikkused kohtuvaidlused. Enne neljapäevast riigikogu otsust nägi vallavanem veel üht teist teed.
In house võeti ära
Erkmann nentis, et riigikogu suvise otsuse kohaselt pidanuks 1. jaanuarist 2011 riigihangete seaduses jõustuma in house erandi ehk majasisese hanke võimalus, mille puhul hankija ei pea teenuste osutamisel tegema avalikku konkurssi, kui teenuseid pakkuv ettevõte on selle hankija omandis ja sellel eesmärgil loodud. Ehk omavalitsustele oleks antud õigus korraldada jäätmevedu ise või endale kuuluvate üksuste kaudu.
Kuna olemas on Paikuse valla ja Pärnu linna omanduses jäätmekäitluskeskus OÜ Paikre, mille alluvuses tegutsevad Paikuse pügila ja Pärnu sorteerimisjaam, andnuks Erkmanni hinnangul selle ettevõtte kaudu lõputuid kohtuvaidlusi vältides jäätmeveo ära korraldada. Nii Paikusel, Pärnus kui muudes mainitud omavalitsustes.
“See oleks andnud kõigile väljundi, kusjuures jäätme hind ja vedamise korraldus oleks olnud otseselt avaliku ehk omavalitsuse kontrolli all,” märkis Erkmann.
11. novembril saatis valitsus riigikokku aga eelnõu, millega võetaks see õigus omavalitsustelt uuesti ära juba enne, kui see üldse jõustub.
Riigikogus läbiti seejärel kiirkorras kolm lugemist ja sel neljapäeval otsustaski parlament 53 poolt- ja 36 vastuhäälega valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu seadusena vastu võtta. See tähendab, et in house võimalust omavalitsustele ei tule.
Eelnõu menetleti nii kiiresti, et advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter ja nõunik Allar Jõks on nimetanud seda oma blogis turbomenetluseks. Advokaadibüroo hinnangul oli eelnõu ja järelikult nüüd siis ka seadus vastuolus Euroopa Liidu õigusega.
“Ma ei hakka nimesid nimetama, aga kellelegi on see kasulik, et nii toimitakse,” arvas Erkmann.
Paikuse vallavanemat paneb hämmastama, et seaduse muutmisel ei kaasatud üldse omavalitsusi ega omavalitsusliite, kuigi nii Eesti maaomavalitsuste liit kui linnade liit saatsid teele vastava pöördumise. Sama tegid Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskus, Lääne-Viru jäätmekeskus ja Paikuse vallavalitsus.
Neile jääb arusaamatuks, millega on õigustatud in house erandi väljajätmine ainult jäätmekäitlussektorist, samal ajal kui see võimalus jääb kehtima soojamajanduses, veemajanduses, ühistranspordis või teehoolduses.
Erinevad arvamused
Riigikogu majanduskomisjoni liige, kõnealuse eelnõu eest vastutanud Hannes Astok tõi riigikogus põhjenduseks, et kui omavalitsused ei pea tegema jäätmeveo ainuõiguse andmiseks konkurssi, saavad nad kehtestada sisetehinguga hinna, mille üle puudub avalik kontroll ja mida elanikud on sunnitud siis maksma.
Jäätmekeskused ja omavalitsusliidud näevad pigem ohtu selles, et in house erandi kohaldamise välistamine annab põhjendamatu eelise suurtele jäätmevedajatele, mis võivad hakata turgu valitsevat seisundit kuritarvitama, seevastu kui omavalitsus lähtub avalikest huvidest.
Eesti linnade liidu väitel on majasisene hankereegel Euroopa Liidus laialt kasutusel, näiteks osutavad Soomes munitsipaalomandis olevad ettevõtted jäätmekäitlusteenust enam kui viiele miljonile Soome elanikule.
Vabalt turult teenuse ostmise kohustus on liidu väitel toonud Eestis kaasa olukorra, kus omavalitsused on suutnud korraldatud jäätmeveo teenuse tagada vaid neljasajale tuhandele elanikule.
Jüri Meeksa, AS Ragn-Sells Lääne regioonijuht:
“Minu arvates on põhiliseks küsimuseks siiski korrektse konkursi korraldamine. Kui nõuded on üheselt mõistetavalt paigas, siis tekib ka vaidlusi vähem.
Omavalitsuste poolt oleks otstarbekas pakkumisdokumendid eelnevalt ka jäätmekäitlejatega läbi arutada, nii saab paremad dokumendid ja jäätmekäitlejatel poleks vaja oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.
Korraldatud olmejäätmete vedu on üks paljudest valdkondadest, millega jäätmekäitlusettevõtted tegelevad, mis tähendab, et in house erandi lubamine ei oleks eraettevõttele hukutav. Küll aga tähendaks selline konkursita tegevus suure tõenäosusega jäätmeveo hinna tõusu.
Igasugune avalike konkursside korraldamine teenib siiski elanikkonna huve, võidab ju odavam pakkuja. Ka praegu võivad kohalike omavalitsuste üksused osaleda konkursil, lihtsalt kõigi teiste osalejatega võrdsetel alustel.”