Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond palub endast märku anda Pärnumaa kohalike loodusmaterjalidega tegelevatel käsitöölistel ja väikefirmadel.
Kultuurikõrgkool otsib sidet käsitöölistega
21. detsember 2010, 09:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesmärk on luua võrguleht, mille abil huviline leiaks kohapeal loodusmaterjale kasutavate meistrite ja väikeettevõtete andmeid, aga ka praktilisi näpunäiteid, nagu kuidas teha savikrohvi, ajada väikest kogust puutõrva, teha temperavärvi. Samuti teavet vastavate kursuste ja õpitubade kohta.
Otsitakse praktikuid
Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna projektijuht Madis Rennu selgitas, et kohalike looduslike materjalidena on siinkohal silmas peetud töötlemata puu ja kivi kõrval pilliroogu, põhku ja savi, peale selle loomseid saadusi, näiteks villa, nahka.
Ettevõtmise vedajad usuvad, et kui vastavat ala käsitlevat praktilist infot liiguks senisest enam, küllap kasutataks siis vähem kallist ja ajaproovi mitteläbinud importmaterjali.
Paljud kohalikest loodusmaterjalidest on läbi aegade olnud loomulikus igapäevases kasutuses, kuid vastavaid detailseid oskusi puudutav teave vajab tänapäeval sageli uuesti avastamist. Samal ajal tegutseb suur hulk käsitööhuvilisi ja väikeettevõtjaid, kes sellise taasavastamisega seotud: põhu- ja saviehitusega tegelejad, pilliroolõikajad, korvipunujad, maakivimüüri ladujad ja kivilõhkujad, laastukatuste meistrid.
Samuti pakuvad kultuuriakadeemiale huvi maakunstnikud, kes oma töös looduslikke ja töötlemata materjale kasutavad. “Loodavast võrgulehest võiks olla abi kogu selle kirju seltskonna omavahelise suhtlemise edendamisel, aga küllap ka mõne tegijat ootava töö juurde meistri leidmisel. Peale selle aitaks vastava info üldkättesaadavus tõsta ala tuntust ning tellijat heas mõttes harida,” märkis Rennu.
Populaarsed erialad
Võrguleht avatakse ametlikult 2011 veebruari keskel, selle testiversioon on juba kättesaadav. Kõik huvilised on oodatud vaatama ja kommenteerima.
“Idee ise pärineb soomlastelt, teeme koostööd peamiselt Turu linna kõrgkoolidega. Neil on pärandoskuste dokumenteerimisega üldjoontes olukord parem, kuid looduslikke materjale kasutava käsitöö ja väikeettevõtluse alane info paikneb hajutatult eri võrgulehtedel,” tutvustas Rennu.
Tööga seonduva europrojekti lõpuks 2012 sügiseks loodetakse koostada kolmes keeles ühine võrguleht, mis edastab uudiseid, uurimisraporteid ja muud praktilist infot.
Viljandi akadeemias õpetatakse rahvusliku käsitöö osakonnas kaht eriala: rahvuslikku tekstiili ja ehitust, mõlemad on populaarsed. Tekstiiliüliõpilasi on 46 ja ehituse poolel 24.
Rahvusliku ehituse eriala avati eeskätt poistele 2005. aastal, ehkki selle on tegelikult lõpetanud üks tütarlapski. Lõpetajad võivad leida rakendust käsitöö õpetaja, muuseumitöötaja või väikeettevõtjana, alates 2008. aastast rahvarõivaste valmistajana.
Rahvusliku ehituse erialal vaadeldakse traditsioonilist, eeskätt palkehitust ja õpitakse tundma nii igivanu kui moodsaid ehitusvõtteid ja töövahendeid. Suur kaal on praktikal ja lõpetanu võib spetsialiseeruda ehitusmeistriks-töödejuhatajaks, palkmajade konstruktoriks, muuseumitöötajaks, palkehituse õpetajaks või nõustajaks.
Käsitöölistel tuleks ühendust võtta Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonnaga.