Urmas Hännile: Nad on Euroopast teinud kometimaja

Urmas Hännile. Foto: Urmas Luik

Mul on olnud au olla kahe särava intellektuaalist presidendi, Václav Haveli ja Lennart Meri kaasaegne. Muidugi olid mõlemal vaheda mõistusega ja sõnaosaval mehel oma krutskid, kuid need polnud kõrvaltvaatajale irvitada, vaid andsid riigiisadele värvi. Tõid nad imetella aujärjelt lugupeetava omasugusena lihtinimeste sekka.

Paraku on see jäänud minevikku, sest nagu telepilt näitab kobarat tänapäeva vägevaid, parv satelliite ilmtingimata sabas, Euroopa Liidu mõne institutsiooni koridoris otsusekindlalt kusagile tõttamas, meenub mulle katkend filmist “Mehed ei nuta”. Lõik, milles professor oma saatjaskonnaga polikliinikus eksleb.

Inetu on, aga kui arupidamiseks aina kokku sõitvad Euroopa riigijuhid lähevad pärast järjekordset mokalaata laiali niisama targalt, nagu olid tulles, ei anna neid tõsiselt võtta. Au sees pidada, kõrgelt hinnata, lugu pidada – mis sõnu iganes kasutada.