Mitmed koolijuhid teenivad õpetajatest vähem1

Martin Laine
Martin Laine
reporter
:

Õpetajate palga teema varju on jäänud koolijuhtide tasu, mis mitme Pärnumaa koolidirektori hinnangul pole nende töökoormat arvestades sugugi õiglane.

“Ilma kalambuuritsemata, oma kooli palgalehte vaadates pole koolijuht enam ammu kõige suurema tasu saaja, õpetajatele maksan rohkem,” tõdes Pärnu Rääma põhikooli direktor Elmo Joa.

Mitte palk, vaid toetus

“Aastaid tagasi lugesin kokku seadused ja määrused, mille täitmise eest vastutab koolijuht täies ulatuses. Kui mälu ei peta, sain 216 õigusakti,” iseloomustas Joa koolijuhi vastutust ja lisas, et töömaht kasvab iga aastaga.

Direktori sõnutsi on riik juba kaua aega tagasi koolijuhtidele eraldanud tillukese tasu, jättes vastutuse omavalitsustele. “Vist põhjendati seda nii, et riigi raha on toetussumma. Järelikult ei saagi meie ega õpetajad riigilt palka, vaid toetust,” nentis Joa.

Pärnu koolijuhtide ühenduse esimees ja Ülejõe põhikooli direktor Margus Veri sõnas, et kuna palga teema on direktorite ja linna vahel läbi räägitud, on töötasu selline, millega koolijuhid ise nõustusid.

Veri ütlust mööda peaksid koolijuhid süüdlaste otsimise asemel tegema oma tööd nii hästi, et läbirääkimistel oleks omavalitsusel motivatsiooni nende palka tõsta.

Are põhikooli direktor Anneli Uibu maksab mõnele oma kooli õpetajale mitusada eurot rohkem, kui ise palka saab. “Minu seisukoht on aga, et direktori töö kvaliteet ja palganumber ei ole seotud, väga hea juht on hea töötasust hoolimata,” selgitas ta. Kui näiteks Pärnu linnas suudab omavalitsus palgale lisa maksta, siis mõni vald maksabki täpselt nii palju, kui riik eraldab. Nii on Uibu sõnutsi Are vallaski.

“Riik maksab õpetajatele toetust ja see on igal aastal tõusnud, kuid riigipoolne direktorite toetus jäi sel aastal samaks. Miks? Ei tea,” tõdes Paikuse põhikooli juht Aare Külaots. Tema arvamust mööda seisneb viga selles, et koormuse määramisel arvestatakse õpilaste arvu, kuid jäetakse tähelepanuta, et väikekoolide direktoritel pole abitöötajaid. Külaotsa seisukohalt peaks direktor töökoormuse tõttu teenima 1,5 korda rohkem kui õpetaja.

Maakoole juhivad hunt Kriimsilmad

Väikekoolide juhid on nagu üheksa ametiga hunt Kriimsilmad. “Olen koolijuhina samal ajal majandusjuht, sekretär-asjaajaja, sotsiaalpedagoog, psühholoog, asendusõpetaja, administraator ja ürituste korraldaja,” loetles maakooli direktor, kes oma nime avalikustada ei soovinud. Ta möönis, et mitmel õpetajal on küll temast kõrgem palk, aga tema seda pahaks ei pane.

Teise maakooli juht, kes taas kord soovis anonüümsust, rõhutas, et nende vallas ongi koolidirektoril väiksem palk kui õpetajal. “Pole tihti aega süveneda, kuna töötan veel poole kohaga õpetajana,” tõdes ta. Samuti pole neil õppealajuhatajat, majandusjuhatajat ega muid toetavaid töötajaid, kelle ülesanded tuleb ise lahendada.

Valitsuse määruse järgi maksab riik koolijuhtidele toetust õpilase kohta 92 eurot aastas. See jätab hätta mitu Pärnumaa koolidirektorit ja omavalitsust, mille koolis õpib näiteks vaid paarkümmend last.

Ent nii mõnigi Pärnu Postimehe küsitletud koolijuht ei nurisenud sugugi. “Olen oma palgakorraldusega rahul,” vastas Tori põhikooli direktor Pille Usin. Sama arvab Vahenurme ja Libatse lasteaia-algkooli direktor Tarvi Tasane, kes ei pea riiklikult kehtestatud piirmäärade kehtestamist vajalikuks, kuna lasteasutused on oma vormilt ja õpilaste arvult erinevad.

Pärnu Postimehele vastasid veel paljud koolijuhid, kellest nii mõnigi on oma palgaga rahulolematu. Osa ei julgenud enda nime all arvamust avaldada.

Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Piret Sapp:

Tasakaalu koolijuhtide töö- ja palgakorralduses peavad leidma koolijuhid koostöös omavalitsustega.

Pärnu linn on hea näide võimekast omavalitsusest: 2014. aasta seisuga panustab ta riigi toetusele 89 protsenti juurde. Saarde vald panustab näiteks 29 protsenti.

Printsiibid:

* Omavalitsus vastutab kogu kooli eelarve kulude katmise eest.

* Valitsus ei saa sekkuda linna või valla juhtimisstruktuuri. See on omavalitsuse autonoomia küsimus ja seadusega kaitstud.

* Lahendused kooli juhtimiseks, sealhulgas töötajate tasustamiseks võivadki olla väga erinevad, arvestades nii kooli suurust ja juhtimisulatust.

* Riik annab juhtimiskulude toetuse (tegu on toetusega!) omavalitsusele. Väiksematele omavalitsustele tagatakse 2014. aasta tase, isegi kui õpilaste arv kahaneb. Näiteks: Saarde valla toetus õpilase kohta on 157 eurot ehk 60 protsenti kõrgem kui Tallinnas.

Kirjuta toimetajalePrindi
VABA AEG
MAA ELU
arvamus
KIRJANURK
sport
TABLOO
VABA AEG
JOONISTUSVÕISTLUS "MINA MÄRKAN!"
60pluss.ee
kooliuudised
LEMMIK
SUHTED
Saada vihje
Telli kuulutus
Viimased uudised
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
Video
Looduspilt
Sport
Arvamus
Elu
Tarbija
Ajalugu
Arhiiv
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE