Iklas lehvivad mastis Eesti ja Läti lipp, mõni samm edasi jookseb riigi piir, kuid kehtib ühisraha, mis viib eestlased siit lähimasse linna Ainažisse ja toob lätlased sealt endale lähimasse külapoodi.
Lätlased käivad Ikla poes juustu ostmas
11. märts 2016, 06:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piirikaubandus õitseb, kuid Vana-Ikla teel mitte nii nagu telepildis, kus näidati eestlaste viinarallit lõunanaabrite juurde, sest seal ei virutanud valitsus alkoholitoodete aktsiisile aasta algusest 15 protsenti otsa nagu meil Stenbocki majas.
“Meil käivad Ainažist kindlad kunded siin poes,” ütles Ikla kaupluse müüja Elli Meibaum.
Kohv kallim
Lätlastest püsikunded küsivad Eesti juustu, sellist punase kilega ehtsat Eesti juustu, mida müüja neile kangist soovitud koguses lõikab. Veel ostavad lõunanaabrid Luxuse kohvi, Kalevi šokolaade ja marmelaadikomme nagu Tiina, Lily, Mari. Eelistatud toodete hulgas on ka Eesti Pagari must leib ja eestlaste hitt-liköör Vana Tallinn.
“Kohv on neil kallim, sellepärast nad seda siit ostavadki,” mainis Meibaum.
Poolekilone vaakumpakendis Luxuse kohv maksab Ikla poes neli eurot ja 30 senti. Etteruttavalt öeldes algasid Ainaži südalinna tuiksoone Valdemari tänava äärses suurimas toidupoes vaakumpakendis kohvi hinnad viiest ja poolest eurost ja Luxust seal silma ei jäänudki.
Hind nii ja naa
Toidupoodides on hinnad nii ja naa, kaubatootjad erinevad ja nii odavamat kui kallimat saia-leiba-sepikut võib valida meilgi. Lätimaalt tuuakse tavaliselt kaasa lehmakomme: 300grammise Gotina paki eest küsitakse euro ja 16 senti.
Sinine pakk Chesterfieldi sigarette maksab kolm eurot ja kümme senti. Ikla poes tulnuks rahakotist välja anda kaks eurot ja 85 senti. Nii et müüt sellest, et Lätis on suitsud odavamad, ei vasta päris tõele nagu jutud mitu korda odavamast viinast. Kuigi võrdlus on ilmekas, näiteks pooleliitrine 40kraadine Mrnaja pudel maksab lätlaste pool kuus eurot ja 99 senti. Iklas jäi sama mark silma hinnaga üheksa eurot. Zeljonaja Marka eest küsitakse täishinda kaheksa eurot ja 29 senti, soodushinnasildil on kirjas ühe euro ja 30 sendi võrra madalam hind. Ikla poes oli sama mark riiulis üheksa euroga. Nii et lätlaste juures “haljast vett” ostes oleks eestlase hinnavõit keskeltläbi paar eurot pudel.
Kassiir mainis napisõnaliselt, et eestlased ostavad neilt igasugust toidukaupa ega saa öelda, et nad siin ainult viina ja suitsu küsimas käivad.
Ainaži lähedus
Tööstuskauba osakonnas uuris üks Eesti mees värvipurke ja möönis, et jah, värvid on siin odavamad kui meil, aga tuleb täpselt teada, mida ostad. “Mina ostsin siit eelmine kord värvi, aga see ei katnud seina üldse nii nagu vaja,” kostis ta ja sättis sammud poest välja, lisades, et siit järgmises linnas Salacgrivas on poode ja kaupa rohkem.
Häädemeeste valla Treimani ja Ikla rahva jutu järgi ongi Ainaži ja Salacgriva ehk Salaci neile lähemad linnad, sest miks kihutada siit üle 60 kilomeetri Pärnu, kui saab ligemal oma poereisid teha.
Umbes 1300 elanikuga Ainažiga (varem Heinaste) seob eestlasi teadmine, et sealses merekoolis käis legendaarne kapten Kihnu Jõnn ehk Enn Uuetoa, kuigi vaid poolteist päeva.
Valdemari tänav 73 aga elas Eesti riigitegelane Otto Tief vangistusest vabanemise ja julgeolekuga koostööst keeldumise järel 1965. aastast surmani. Kodanikualgatusel kinnitati Tiefi 125. sünniaastapäeval majale mälestusplaat.